Aprillis avasid Tallinna võimud pidulikult pärast rekonstrueerimist sotsiaalmaja aadressil Energia tn 13. Ametnikud rääkisid kaasaegsest, turvalisest ja väärikast keskkonnast, elanike paremast ligipääsetavusest ja iseseisvusest. Möödas ei olnud poolt aastatki, kui „MK-Estonia“ toimetuse poole pöördusid selle maja elanikud. Nad rääkisid kahest kuust elust rikkes WC-potiga, ebamugavatest insenertehnilistest lahendustest, kasvanud kuludest ja teenustest, mida lubati maja avamisel, kuid mida elanikud kasutada ei saa. Milles on probleem – seda selgitas „MK-Estonia“.
17. aprillil teatas Tallinn Kristiine sotsiaalmaja avamisest pärast rekonstrueerimist aadressil Energia 13, hoonetes, mis on üle 60 aasta vana.
„Pärast mahukat rekonstrueerimist muutus maja,“ teatasid linnavõimud, „kaasaegseks, energiatõhusaks ja ligipääsetavaks.“
Investeeringu kogumaksumus oli kolm miljonit eurot.
Avamistseremoonial räägiti palju sellest, kuidas uued tingimused peavad muutma selle elanike argipäeva.
„Kaasaegne ja ligipääsetav elukeskkond ei ole luksus, vaid vajalik tingimus, et inimene saaks tunda end kaitstuna ja pürgida iseseisvama elu poole,“ märkis Tallinna abilinnapea sotsiaalküsimustes Riina Solman.
Linnavara küsimuste abilinnapea Tiit Terik nimetas maja läbimõeldud rekonstrueerimise heaks näiteks, Kristiine linnaosa vanem Ahti Kallikorm aga rääkis turvalisest ja väärikast keskkonnast, mis aitab inimestel tunda end enesekindlamalt.
Ametlikus teates on loetletud ka üsna konkreetsed mugavused: liikumispuudega inimestele kohandatud pesumaja, saun, õppeklass ja ruum ühistegevusteks koos kööginurgaga.
Möödus mitu kuud ja „MK-Estonia“ toimetusse helistas pensionär, kes elab selles majas koos abikaasaga.
„Tulge ja vaadake ise,“ tegi ta ettepaneku.
Tavalised inimesed tavalises korteris
Vera Lvovna Krupka on 65-aastane, tema abikaasa Viktor Janovitš – 80 (abikaasade nimed ja perekonnanimi on muudetud nende palvel – toim. märkus).
„Viktoril oli kunagi teine pere, oli korter,“ alustab Vera Lvovna oma lugu sellest, miks nad sattusid sotsiaalelupinnale ja miks nad võtsid sissekolimist uuenenud majja valulikult vastu. „Pärast lahutust kavatses ta elamispinda jagada, kuid peretingimused kujunesid nii, et ta pidi minema „eikuhugi“. Mul oli korter Tapal, kuid ma üürisin elamispinda Tallinnas, et olla tütardele lähemal.“
Kui paaril tekkis võimalus saada sotsiaalkorter, sai naise isikliku kinnisvara olemasolu takistuseks.
„Tuli kopikate eest müüa korter Tapal, sest oma elamispinda ei tohtinud olla,“ räägib pensionär.
Nii sattusid abikaasad sotsiaalmajja aadressil Sõpruse pst 5, kus nad elasid 12 aastat. Selle elamispinnaga olid nad nende sõnul rahul ega tahtnud sealt ära kolida.
„Seal oli ruutmeetreid küll vähem, kuid meil mahtus kõik ära,“ meenutab Vera Lvovna. „Korteris oli kapp, rippuvad köögikapid, sisustatud köök, vannitoas – eraldatud dušš. Esimesel korrusel töötas pesumaja, maja kõrval aga asusid kauplus ja apteek. Me maksime korralikult. Nii ei tahtnud sealt ära kolida.“
Ühed jäid, teised aga läksid ära
Kevadel kutsuti abikaasad linnaosavalitsusse ja teatati, että Sõpruse 5 maja elanikud asustatakse ümber. Krupka perele pakuti ümberkolimist Energia 13 aadressile. Vera Lvovnat üllatas seejuures, et osa endistest elanikest jäi oma korteritesse.
Pensionäride sõnul nägi alternatiiv välja selline: nõustute uue linna elamispinnaga või saate 900 eurot ühekordset abi ja lahendate eluasemeküsimuse edaspidi iseseisvalt.
„Ja kõik, head aega. Võtame teid järjekorrast maha. Kuidas soovite,“ nii jäi see vestlus Vera Lvovnale meelde.
900 eurot – see on ametnike selgitustest „MK-Estoniale“ tulenevalt ühekordse toetuse maksimaalne suurus, mis võib osaliselt katta esimese kuu üüri, tagatise ja maakleriteenused inimese minekul eraturule.
Abikaasad otsustasid mitte riskida ja nõustusid kolima.
„Kõigepealt kirjutage alla – pärast vaatate“
Uue elamispinna lepingu kirjutas pere alla 22. aprillil. Abikaasade sõnul ei saanud nad tulevast korterit enne seda näha.
„Me ütleme: andke meile võtmed, vaatame korterit. Ei – kõigepealt kirjutage lepingule alla ja pärast saate võtmed,“ räägib Vera Lvovna.
Tulemusena said abikaasad korteri pinnaga umbes 30 ruutmeetrit. Formaalselt on see eelmise omast isegi suurem. Kuid pärast ümberkolimist selgus, et uue pinna kasutamine on märgatavalt keerulisem.
Umbes kaheksa ruutmeetrit võtab enda alla sanitaarsõlm dušiga. Ülejäänud ruum on jagatud kaheks väikeseks toaks. Esimene probleem, mida Krupkade pool külas olles märkate, – asjade kuhjumine, kastid seisavad üksteise otsas laeni.
„Me oleme juba üheksa kotti asju ära andnud. Ja anname edasi tasa ja tervislikult ära. Ei ole kuhugi panna,“ räägib Vera Lvovna.
Ta näitab kööki. Kolm rippkappi, kõrge riidekapp-püstak, täiendavad hoiustamiselemendid tellisid abikaasad ise, samuti – riiulid ja nagid.
„Köögis oli ainult see üks kapike,“ on perenaine pahane. „Ja mitte ühtegi nagi ei olnud. Astu sisse – ja viska kõik põrandale.“
Dušinurk ei olnud abikaasade sõnul ülejäänud sanitaarsõlmest mingil moel eraldatud, seetõttu lendas vesi igale poole. Kaare ja kardina duši jaoks tellisid nad oma raha eest.
Vera Lvovna tunnistab, et asju on neil tõesti mitte vähe, kuid eelmises elukohas mahtus see kõik ära tänu sisseehitatud mööblile ja õnnestunumale planeeringule.
„Siin on korter minimalistidele,“ ohkab ta.
Väikesesse tuppa tahtsid abikaasad panna kapi, kuid piki seina kulgevad lahtised insenerkommunikatsioonid.
„Kuidas sa standardse paned?“ – näitab Vera Lvovna torudele. „On vaja tellimustööd, aga see on umbes tuhat eurot.“
Kaks kuud voolikuga
Kui kapi puudumist võib pidada mugavuse küsimuseks, siis järgmine probleem on palju tõsisem.
„WC-pott ei tööta juba peaaegu kaks kuud, alates 29. juunist. Santehnik tuli 24. augustil, vaatas. Ma ütlen: millal te lõpuks ära teete? Ta vastab: sel nädalal tulla, teen ära. Täna on juba 27. august ja mitte midagi,“ räägib Vera Lvovna.
Sanitaarsõlmes näitab pere, kuidas nad praegu hakkama saavad. Vesi on mehhanismile kinni keeratud ja vee pealetõmbamiseks tuleb kasutada voolikut.
Voolik abiks: kaks kuud ei saa Krupkad santehnika parandamist. Foto: Marek Paju
Vera Lvovna sõnul on ta selle aja jooksul teinud hulgaliselt kõnesid, kirjutanud mitu kirja. Dispetšerteenistuse reaktsioon sõltub naise sõnul sellest, kes toru võtab.
„Üks naine reageerib normaalselt, teine aga: „Mis te muudkui helistate? Mulle võib helistada ainult erakorralisel juhul.“ Aga me ei saa kaks kuud normaalselt WC-potti kasutada, kas see ei ole erakorraline juhtum?“ ütleb ta.
„Siin ei ole kellelegi midagi vaja“
Kuid kõige ilmekam näide uue maja kauni esitluse ja reaalsuse vahelisest lahknevusest on seotud saunaga.
Ametlikus teates hoone avamise kohta öeldakse: „Keldrikorrusel on sisustatud elanikele ühiskasutatavad ruumid – pesumajad, saun, õppeklass ja tehnilised ruumid. Saun on ligipääsetav ka piiratud võimalustega inimestele.“
Saun hoones tõesti eksisteerib. Kuid elanikud ei saa seda kasutada.
„Ei ole ega tule, nii meile öeldi,“ ütleb Vera Lvovna.
Vestluse käigus rõhutab ta pidevalt, et iga olmeküsimuse lahenduse saavutamine on väga raske.
„Sõpruse 5-s,“ meenutavad abikaasad, „piisas haldurile teatada mis tahes rikkest, et päeva-paari pärast ilmuks spetsialist. Siin tuleb helistada korduvalt, kirjutada, selgitada välja, kelle pädevuses probleem on, ja jälle oodata. Siin ei ole kellelegi midagi vaja. Üks inimene ei tea midagi, teine ei vasta, aga rikked jäävad.“
Abikaasad Krupkad püüavad pikkamööda muuta linna poolt antud ruutmeetreid tõeliseks koduks, ehkki osa nende eelmisest elust on ikka veel pakitud kastidesse. Nad väga tahavad, et uues majas – ilma arvukate kõnede ja meeldetuletusteta – saaksid lahendatud põletavad probleemid. Täpselt seetõttu otsustasid nad pöörduda ajalehe poole.
„Ehk kas või nüüd hakkab keegi midagi tegema,“ ütleb Vera Lvovna.
„Ruum vastab nõuetele“
Kristiine linnaosavalitsuses kommenteeritakse olukorda nii: „Kristiine linnaosavalitsuse sotsiaalosakonna poole on mitu korda pöördunud Energia 13 maja elanikud. Võimaluste piires oleme aidanud pöördunud Kristiine elanikke igapäevaste vajadustega hakkama saamisel. Näiteks aitasime hankida eluks vajalikke asju, sealhulgas – mööblit.“
Nagu selgitavad Tallinna Linnavaraametis „MK-Estoniale“, planeeriti hoonet algselt sotsiaalkeskusena, kuid ehituse käigus kontseptsioon muutus: Energia 13-st sai sotsiaalkorteritega elumaja.
Tallinna Linnavaraameti kinnisvara arenduse ja halduse osakonna juhataja Marko Sula räägib, et hoone aadressil Energia 13 ehitati algselt 1961. aastal ühiselamuna ning 1998. aastal ehitati see ümber Kristiine sotsiaalmajaks. Mahuka rekonstrueerimise tulemusel, mis kestis aastatel 2024–2026, viidi maja vastavusse kaasaegsete nõuetega ning muudeti kaasaegseks, turvaliseks ja ligipääsetavaks korterelamuks.
Elanikele üleandmisel olid kõik eluruumid varustatud köögimööbli ja vajaliku köögitehnikaga ning vastavad eluruumidele esitatavatele nõuetele.
„Nõuded ei näe ette kohustuslikku olemasolu korteris, näiteks rippkappi, riidepuud või muud mööblit,“ rõhutab Sula. „Seetõttu võis varasem elamispind erineda praegusest varustatuse taseme poolest, kuid see ise enesest ei tähenda, et praegune eluruum ei vasta nõuetele.“
Iga sentimeeter käiku: riiulid ja nagid paigaldasid abikaasad ise. Foto: Marek Paju
Sula sõnul on nad teadlikud probleemist üürniku eluruumi tualetiga: „29. juunil 2026 parandati korteris loputuskast ja meie andmetel töötas seade pärast seda tõrgeteta. Elanikele selgitati, et selle kasutamisel tuleb järgida juhendit. 24. augustil külastas santehnik elanike kaebuse peale korterit uuesti, et olukorda kontrollida, ning tegi kindlaks, et WC-pott on kahjustatud. See on garantiijuhtum, seetõttu võtab WC-poti väljavahetamine mõnevõrra aega. Kontrollimisel ei tuvastatud, et praegu oleks WC-poti kasutamine võimatu.“
Saun ja pesumaja sisustati vastavalt sotsiaalkeskuse algsele kontseptsioonile, kuid ehituse käigus profileeriti hoone ümber sotsiaaleluruumideks, seetõttu ei olnud tööde lõpetamise hetkeks nende kasutamine elanike poolt enam ette nähtud. Kuid miks linna ametlikus teates avamise päeval nimetati sauna endiselt elanike ühiskasutatavaks ruumiks ja rõhutati eraldi selle ligipääsetavust piiratud liikumisvõimega inimestele – seda „MK-Estoniale“ kahjuks ei selgitatud.
„Saun ja selle kasutamise õigus ei kuulu Energia 13 elanike üürilepingutesse,“ ütleb Sula. „Lisaks ei ole kohapeal sotsiaaltöötajat ega administraatorit, kes saaks korraldada sauna kasutamist ja jälgida ruumis korda. Seetõttu on saun praegu elanikele suletud ja selle ekspluatatsiooni võtmist esialgu plaanis ei ole.“
Tallinna abilinnapea Tiit Terik lisab, et rekonstrueerimise käigus kontrolliti pidevalt insenerisüsteemide lahenduste kvaliteeti ja nende vastavust ehitusprojektile, sealhulgas sisekujundusprojektile. Kuna tegemist on olemasoleva hoone rekonstrueerimisega, oli küttetorustike ja ventilatsiooni projekteerimisel ja paigaldamisel vaja arvestada olemasolevate kandekonstruktsioonide ja hoone ruumiliste võimalustega.
Torud segavad: kapi asemel – virn kaste ja konteinereid. Foto: Marek Paju
„Torud oleks saanud katta karpidega, kuid see variant oleks veelgi vähendanud niigi väikeste eluruumide kasulikku pinda. Seetõttu nägi sisekujundusprojekt ette, et torud jäävad lahtiseks,“ selgitab ta. „Kui selgub, et mõni tehniline lahendus tekitab probleeme, tuleb konkreetset olukorda vaadelda eraldi. Kui mõnes eluruumis torude asukoht oluliselt segab ruumi kasutamist, tuleb hinnata, kas seda lahendust saab parandada.“
KOMMENTAAR
Riina Solman,
Tallinna abilinnapea
Energia 13 maja rekonstrueerimise eesmärk oli kaasaegsete ja ligipääsetavate eluruumide loomine ning selles osas tegi maja väga suure sammu edasi. Hoone on täielikult renoveeritud, sellesse on paigaldatud uued insenerisüsteemid, osa korteritest aga kohandatud liikumispuudega inimestele. Kõik eluruumid vastavad kehtivatele nõuetele, neis on köögimööbel ja vajalik köögitehnika.
Kuid see, et maja on uus ja vastab nõuetele, ei tähenda, et elanikel ei võiks tekkida olmeprobleeme või põhjendatud pretensioone. Garantiiperiood ongi ette nähtud selleks, et ekspluatatsiooni käigus ilmnenud puudused saaks vajadusel kõrvaldada koos ehitaja või Linnavaraametiga.
Linna vastutus ei lõpe maja rekonstrueerimise ja elanikele võtmete üleandmisega. Mitte vähem tähtis on jälgida, kuidas uus elukeskkond praktikas funktsioneerib, samuti reageerida elanike tagasisidele ja tekkivatele probleemidele.
Kui korteris tekib rike, mis mõjutab inimese igapäevaelu, tuleb sellele reageerida nii kiiresti kui võimalik, korduva pöördumise korral aga veenduda, et probleem on tõesti lahendatud. Me mõistame, et vajadus korduvalt pöörduda tekitab rahulolematust, ja siin on kindlasti momente, millest linnal tuleb õppust võtta.
KOMMENTAAR
Merle Ploompuu,
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti iseseisva toimetuleku tagamise meetmete peaspetsialist
Sõpruse pst 5 aadressil asuvas majas minnakse järk-järgult üle sotsiaalteenuste ja majutusteenuste osutamisele. Seetõttu hinnatakse kõigi seal elanud inimeste abivajadust ja määratakse kindlaks, milline teenus vastab kõige paremini nende vajadustele.
Eluruumi tagamise teenus on ette nähtud inimestele, kes on võimelised elama iseseisvalt või väikese toega, sotsiaalteenus ja majutusteenus aga neile, kes vajavad igapäevaelus regulaarset abi.
Sõpruse pst 5 elanikud, kelle suhtes tehti kindlaks, et nad vajavad sotsiaalteenust ja majutusteenust, võisid jääda samasse majja. Nendega sõlmiti teenuse osutamise leping, mis erineb oluliselt üürilepingust. Inimestele, kes vajasid eluruumi tagamise teenust, pakuti elamispinda teises linnale kuuluvas majas. Konkreetse eluruumi valikul arvestatakse inimese põhjendatud vajadusi ja vaba elamispinna olemasolu. Teenuse vajaduse otsuse võtab vastu linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond pärast inimese abivajaduse hindamist.
Energia 13 on linnale kuuluv maja, kus osutatakse eluruumi tagamise teenust. Selle eesmärk on aidata inimest, kes puude ja/või sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu ei ole võimeline iseseisvalt tagama elamispinda endale või oma perele.
Eluruumi tagamise teenus sisaldab kahte meedet: nõustamist ja tuge elamispinna üürimisel, samuti sotsiaaleluruumi kasutusse andmist. Nõustamise raames aidatakse inimesel tema vajadusi ja finantsvõimalusi arvestades leida sobiv elamispind, suhelda maaklerite ja elamispindade omanikega ning sõlmida üürileping.
Lisaks nõustamisele antakse inimesele vajadusel ühekordset sotsiaaltoetust, mis aitab osaliselt katta elamispinna üürimisega seotud kulusid, näiteks esimese kuu üüritasu, tagatist ja maakleritasu. Toetuse maksimaalne suurus on 900 eurot inimese või pere kohta.
Seega ei ole tegemist lihtsalt rahalise väljamaksega, vaid kompleksse abiga inimesele sobiva elamispinna otsimisel. Kui inimene ei tahtnud kolida linnale kuuluvale elamispinnale, võis ta kasutada nõustamist ja tuge üürimisel, et leida sobiv eluruum eraturul.
Eluruumi tagamise teenuse raames antakse inimesele elamispind, mille ta sisustab vastavalt oma vajadustele ja soovidele. Energia 13 majas on olemas köögimööbel ja vajalik köögitehnika, kuid ülejäänud mööbli ja sisustusesemed muretseb inimene iseseisvalt. Kui tal ei ole selleks finantsvõimalusi või vajalikke oskusi, võib abi saamiseks pöörduda linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole.
KOMMENTAAR
Tiit Terik,
Tallinna abilinnapea
Tegemist on pinnalt väikeste eluruumidega ning rekonstrueerimisel oli vaja leida tasakaal tehniliste nõuete ja võimalikult suure kasuliku pinna säilitamise vahel. Rekonstrueerimise üheks oluliseks eesmärgiks hoone energiatõhususe tõstmise kõrval oli elanikele kvaliteetsema mikrokliima tagamine. Selleks paigaldati hoonesse uued ventilatsiooni- ja küttesüsteemid.
Kui tegemist on puudusega, millele laieneb ehitustööde garantii, vastab garantiiperioodi jooksul selle kõrvaldamise eest ehitaja. Energia 13 rekonstrueerimistöödele kehtib kaheaastane garantii alates hoone vastuvõtmisest 2026. aasta jaanuaris, st kuni 2028. aasta jaanuarini.
Praeguse hinnangu kohaselt vastab rekonstrueerimise tulemus projektile seatud peamistele eesmärkidele. Nendeks olid hoone mikrokliima ja energiatõhususe parandamine ning selle ligipääsetavuse tõstmine, sealhulgas piiratud liikumisvõimega elanike vajadusi arvestades. Rekonstrueerimise käigus uuendati täielikult ka hoone sise- ja välisilme.
Pärast hoone ekspluatatsiooni võtmist võivad ehitusprojektides ilmneda väikesed puudused või täiendavat parandamist vajavad momendid, millega tegeletakse nende avastamise käigus. Puudused, millele laieneb garantii, kõrvaldab garantiiperioodi jooksul ehitaja, elanikel hoone ekspluateerimise käigus tekkivate küsimustega aga tegeleb varahaldur – Tallinna Linnavaraamet.
