Eesti peaminister Kristen Michal teatas, et Vladimir Putini püüdlus arutada Euroopa julgeolekusüsteemi muutmist Ukraina rahuläbirääkimiste raames on lõks, kuhu ei tohi langeda, vahendab BNS.
Tippkohtumisel teiste liidrite ees esinenud peaministri sõnul tuleb kõik jõupingutused suunata Ukraina positsioonide tugevdamisele, et saavutada õiglane ja püsiv rahu.
„Putin tahab, et me arutaksime tema soovinimekirja selle asemel, et tegeleda rahu saavutamisega Ukrainas. Meil ei ole Venemaaga midagi arutada Euroopa julgeolekusüsteemi teemal, see töötab üsna hästi. Kui me tahaksime selles midagi muuta, siis vaid seda, et Ukraina saaks EL-i ja NATO liikmeks ning Venemaa lõpetaks tapmise. Just seda ma ütlesingi riigipeadele: keskendugem peamisele – rahule Ukrainas – ja ärgem laskem end eksitada Putini virvatuledest,“ teatas Michal reedel Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel Dublinis.
Ukraina rahuläbirääkimistel esindavad Euroopat Euroopa Liidu institutsioonid ning E5 grupi riigid – Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Suurbritannia.
Michali sõnul lasub Euroopa Liidu juhtidel, Euroopa Ülemkogu eesistujal António Costal ja Euroopa Komisjonil kui EL-i institutsioonil vastutus liikmesriikide kooskõlastatud seisukohtade koordineerimise ja esindamise eest.
Eesti eraldab Ukrainale veel 6,5 miljonit eurot
„Sel ajal, kui erinevates pealinnades arutatakse aktiivselt rahuküsimusi, jätkab Venemaa Ukraina ründamist. Ukrainat ootab ees väga raske talv. Euroopa Liit peab leidma vahendeid, et aidata tal see periood üle elada ja tagada kõik vajalik kaitseks,“ teatas Michal.
Peaminister teatas, et Eesti eraldab Ukrainale täiendavalt 6,5 miljonit eurot.
„4,5 miljoni euro eest saadame Ukrainale vedureid ning kaks miljonit eurot suuname sõjaoludes taastamise programmi SPUR 2.0 toetuseks,“ täpsustas ta.
Euroopa ei tohi sõltuda välismaisest tehisintellektist
Dublini kohtumisel arutasid Euroopa liidrid ka seda, kuidas mitte jääda maha USA-st ja Hiinast tehisintellekti arendamisel.
Arutelus osalesid ettevõtte Mistral juht Arthur Mensch ja üks tehisintellekti teerajajaid, professor Geoffrey Hinton.
Arutati investeeringuid, Euroopa ettevõtete kasvuvõimalusi, andmete kasutamist ja kontrolli üha võimsamate tehisintellekti mudelite üle.
„Tehisintellekt võib anda väga palju vähestele või tõsta kogu ühiskonna elatustaset. Euroopa peab püüdlema teise poole. Me ei tohi asendada sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest sõltuvusega välismaisest tehisintellektist,“ hoiatas Michal.
Peaministri sõnul on Euroopa Liidul kaks tõsist eelist – suur ühtne turg ja andmed. Nüüd tuleb õppida neid tõhusamalt kasutama.
„Me ei saa jääda vaid teiste loodud tehisintellekti kasutajateks. Meil peavad olema oma tugevad ettevõtted ja tehnoloogiad. Tuleb lihtsustada investeerimist meie ettevõtetesse. Ettevõtted vajavad kapitali, arvutusvõimsust ja võimalust areneda kogu Euroopa Liidu turul,“ selgitas Michal.
Selleks on tema sõnul vaja teha koostööd usaldusväärsete partneritega ning kasutada tõhusamalt kaubandus- ja majandussidemeid.
Lisaks tuleb investeerida valdkondadesse, milles Euroopal on võimalus saavutada edu maailmaturul, näiteks robootikasse, isejuhtivatesse sõidukitesse ja tervishoiu nutikatesse lahendustesse.
Michal rõhutas ka vajadust vähendada ühiselt tehisintellektiga seotud riske.
„Tehisintellekt areneb kiiresti ja selle mõju ulatub üle riigipiiride. Peame juba praegu mõtlema sellele, kuidas viia läbi kõige võimsamate mudelite sõltumatut testimist ja tagada, et need jääksid inimese kontrolli alla,“ teatas peaminister.
