Peaaegu kolme Eestis viibimise aasta jooksul olen leidnud palju siiraid ja heatahtlikke eesti sõpru. Samal ajal olen tundnud ka mõnede teiste inimeste vaenulikkust Hiina poliitilise süsteemi suhtes. Kuidas peaksid kaks erineva süsteemiga riiki omavahel suhtlema? ÜRO põhikiri on sellele küsimusele juba ammu vastuse andnud. Kuid tõeliselt järgida saame seda vaid vastastikuse mõistmise ning erimeelsusi säilitades ühisosade otsimise alusel. Hiina Kommunistliku Partei (HKP) asutamise 105. aastapäeva puhul on mõttekas tutvustada Hiinat üksikasjalikumalt Partei vaatenurgast.
I. HKP on juurdunud Hiina ajaloos ja kujutab endast Hiina rahva valikut HKP sündis kaasaegses Hiinas – riigis, mis oli vajunud vaesusse ja nõrkusse. Sel ajal oli Hiina suveräänsus tõsiselt kahjustatud ning rahvas kannatas sõdade ja rahutuste käes. Alates Esimesest oopiumisõjast 1840. aastal langes Hiina korduvalt välisriikide sissetungide ohvriks. Teda sunniti loovutama territooriume, maksma sõjalisi kontributsioone ja andma välisriikidele laialdasi privileege, mis muutis ta lõppkokkuvõttes poolkoloniaalseks ja poolfeodaalseks ühiskonnaks. Tuntud silt Shanghai Waitani kaldapuiestee pargis kirjaga „Hiinlastele ja koertele sisenemine keelatud“ haavas sügavalt Hiina rahva südant. Omaenese maal talusid hiinlased alandust, kohtasid diskrimineerimist ja olid ilma jäetud väärikusest.
Et päästa rahvas ikkest, tõusis Hiina rahvas võitlusse. Üksteise järel puhkesid Taipingi ülestõus, 1898. aasta reformiliikumine, Yihetuani ülestõus ja 1911. aasta Xinhai revolutsioon; käidi välja erinevaid riikliku päästmise plaane – kuid need kõik lõppesid ebaõnnestumisega. Just sellel ajaloolisel taustal asutati 1921. aastal HKP. Esimesest asutamispäevast alates seadis see poliitiline jõud oma algseks pürgimuseks õnne otsimise Hiina rahvale ja Hiina rahvuse taassünni.
Asutamise hetkel oli HKP-s alla 60 liikme. Kuid nagu ütleb vana Hiina vanasõna: „Ühest sädemest võib süttida kulutuli.“ Vähem kui 30 aastat pärast oma loomist pidas see noor ja haavatav Partei vastu lugematutele eksistentsiaalsetele kriisidele, liikus edasi ja tugevnes. Ta viis Hiina rahva enesetapjalikku kolonialismivastasesse ja feodalismivastasesse võitlusse, tegi lõpu sajandipikkusele kaosele ja killustatusele kodumaal ning asutas 1949. aastal Hiina Rahvavabariigi.
Kuidas suutis HKP saavutada võidu, olles nõrk? Vastus peitub rahvas. Üks Partei veterane ütles kord: „Ilma kohalike elanike toetuseta poleks Kommunistliku Partei liikmed elanud päevagi.“ HKP alustas agraarrevolutsiooni eesmärgiga tagastada maa talupoegadele; ta kehtestas revolutsioonilistes tugipiirkondades demokraatliku poliitilise võimu ja tagas laialdastele massidele õiguse osaleda riigi juhtimises; ta kehtestas „Kolm põhidistsipliini reeglit“ ja „Kaheksa ettekirjutuste punkti“, nõudes vägedelt, et nad ei võtaks elanikkonnalt isegi mitte nõela ega niiti; ta kutsus üles ülerahvalikule vastupanusõjale Jaapani vallutajate vastu riikliku suveräänsuse ja Hiina rahvuse enda alustalade kaitsmiseks. Kõik need jõupingutused võitsid rahva siira toetuse. Rahvas on HKP peamine tugisammas.
II. HKP juhib riiklikku arengut ja on saavutanud maailmas tunnustatud saavutusi
Hiina Rahvavabariik alustas tingimustes, kus tuhanded tegevused ootasid taastamist. HKP viis Hiina rahva riikliku arengu otsingute teele. See otsingute protsess tõi nii kogemusi kui ka õppetunde ning lõpuks leiti hiinalike eripäradega sotsialismi tee. 1978. aastal võttis HKP vastu ajaloolise otsuse teha majandusarengust keskne ülesanne ning viia ellu reformi- ja avatuspoliitika, koondades sellest ajast alates kõik jõud riigi arendamisele.
Tulemused kõnelevad enda eest. Hiina on säilitanud kõrged kasvutempod rohkem kui 40 aasta jooksul, korda saates kaks imet: kiire majandusarengu ja pikaajalise sotsiaalse stabiilsuse. Inimeste elatustase on teinud ajaloolise hüppe toidu ja riiete puudusest esialgse keskmise jõukuseni ning seejärel kõikehõlmava keskmise jõukuseni. HKP on kasvanud ka maailma suurimaks poliitiliseks parteiks, kuhu kuulub üle 100 miljoni liikme, ning juhib suurt riiki, kus elab üle 1,4 miljardi inimese.
Rahva pürgimus parema elu poole on see, mille poole pürgib HKP. Hiina saavutused arengu valdkonnas ei ole langenud taevast ega ole antud kellegi heategevusena. Need võitis Hiina rahvas tänu kangekaelsele tööle, tarkusele ja julgusele. Kogu selle protsessi vältel on HKP alati mänginud juhtivat rolli, teostades üldjuhtimist ja koordineerides kõiki valdkondi, ühendades 1,4 miljardit hiinlast ühtseks tööks ja viies Hiina arengu uutele kõrgustele.
Uuel ajastul edendab Hiina kõrgekvaliteedilist arengut, pidades kinni uuest innovaatilise, koordineeritud, rohelise, avatud ja ühise kasvu kontseptsioonist.
Täpsemalt öeldes:
Innovatsioon stimuleerib majanduse üleminekut faktoripõhiselt innovatsioonipõhisele, tugevdades tootmisahelate sõltumatust ja vastupidavust riskidele. Koordineerimine on tasakaalustatud arengu lahutamatu nõue, mis toob kaasa ressursijotuse optimeerimise ja nõrkade kohtade kõrvaldamise. „Roheline“ vektor kujutab endast domineerivat arengumudelit, mille eesmärk on mahuka, ekstensiivse kasvu asendamine ökoloogiliselt puhaste tööstusharude ja eluviisiga. Avatus jääb vajalikuks teeks õitsenguni ning kinnitab Hiina pühendumust rahvusvahelisele koostööle. Inklusiivsus (ühine kasutamine) kehastab arengu enda eesmärki – areng rahvale. Hiina jätkab jõupingutuste tegemist sotsiaalse heaolu tõstmiseks ja selleks, et arengu vilju naudiksid kõik.
II. HKP lükkab tagasi hegemoonia ja astub välja inimkonna ühise saatusega kogukonna loomise eest
HKP mõistab suurepäraselt, et iga riigi süsteem on juurdunud selle ainulaadsetes ajaloolistes ja kultuurilistes traditsioonides ning kasvab välja selle rahva praktilistest otsingutest ja tarkusest. Kõigil riikidel on õigus iseseisvalt valida oma poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline süsteem ilma välise sekkumiseta. Nagu ütleb Hiina vanasõna: „Mida sa ei soovi endale, seda ära tee teistele.“ Kannatanud oma kaasaegses ajaloos välisagressiooni ja rõhumise all, ei põhjusta Hiina rahvas kunagi teistele neid samu kannatusi, mida ta ise üle elas. Kui edukas tema tee ka poleks, ei ürita Hiina kunagi eksportida oma „mudelit“. Kui tugevaks ta ka ei saaks, ei pürgi Hiina kunagi hegemoonia või ekspansiooni poole.
HKP visioon tulevikumaailmast ei ole hegemoonia, vaid inimkonna ühise saatusega kogukonna loomine – avatud, inklusiivne, puhas ja kaunis maailm, kus valitsevad püsiv rahu, üldine julgeolek ja ühine õitseng. See visioon on fikseeritud HKP põhikirjas. Suhete kujundamisel teiste riikidega peab HKP kinni rahumeelse kooselamise viiest põhimõttest:
-
Suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastastikune austamine.
-
Vastastikune mittekallaletung.
-
Teineteise siseasjadesse vahele segamata jätmine.
-
Võrdsus ja vastastikune kasu.
-
Rahumeelne kooselamine.
Hiina astub otsustavalt välja hegemonismi ja jõupoliitika vastu ning ei hakka kunagi korraldama režiimivahetust üheski riigis.
Hiina on esitanud neli suurimat globaalset algatust, mis tagavad strateegilise juhtimise inimkonna ühise saatusega kogukonna ehitamise edendamiseks ja on saanud tohutu toetuse:
-
Globaalse arengu algatus astub välja arengule prioriteetse tähelepanu pööramise eest ja pürgib tooma kasu kõigi riikide inimestele.
-
Globaalse julgeoleku algatus astub välja üldise, igakülgse, ühise ja säästva julgeoleku kontseptsiooni eest, järgides uut teed: dialoog konfrontatsiooni asemel, partnerlus sõjaliste liitude asemel ja vastastikku kasulikud tulemused nullsummamängude asemel.
-
Globaalse tsivilisatsiooni algatus kutsub üles austama maailma tsivilisatsioonide mitmekesisust, soodustama vastastikust õppimist ja võrdõiguslikku kooselamist.
-
Globaalse juhtimise algatus astub välja võrdse ja korrastatud mitmepolaarse maailma ning inklusiivse majandusliku globaliseerumise eest, mis toob kasu kõigile; see kaitseb ehtsat mitmepoolset lähenemist ja peab kinni laialdaste konsultatsioonide, ühise panuse ja ühise kasu põhimõttest.
Nagu ütleb vana Hiina tarkus: „Ajaloo käik on võimas. Need, kes seda järgivad, õitsevad, aga need, kes lähevad selle vastu, hukkuvad.“ Maailm elab üle uut turbulentsi ja transformatsiooni ringi, kuid rahu, areng, koostöö ja vastastikune kasu jäävad kõigi rahvaste ühiseks pürgimuseks ja ajaloo ületamatuks trendiks. Hiina on valmis kohaselt reguleerima erimeelsusi Eestiga, töötama koos inimkonna ühise saatusega kogukonna ehitamise edendamiseks ning panustama rohkem positiivset energiat globaalse rahu ja arengu tagamisse.
