Eesti välisminister Margus Tsahkna teatas, et ei Eesti ega Euroopa tervikuna ei kavatse Venemaa presidendi Vladimir Putiniga arutada piirkonna riikide suveräänseid julgeolekuotsuseid, sealhulgas Soome võimalikku lahkumist NATO-st, vahendab BNS.
„On hea, et Euroopa jõudis üksmeelele selles, kes teda läbirääkimistel esindab. Kuid Venemaa 2021. aastal esitatud ultimaatumite kordamine näitab taas, et Moskva ei ole oma eesmärke muutnud. Euroopa julgeolekuküsimusi otsustavad Euroopa riigid ise, mitte Venemaa,“ vahendas välisministeerium Tsahkna sõnu.
Ministri sõnul on esmane ülesanne sundida Venemaad loobuma oma agressiivsetest eesmärkidest. Esimeseks sammuks peab saama Venemaa nõustumine relvarahuga, mille järel saab üle minna sisulistele läbirääkimistele õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks.
Venemaa survestamise vahendite hulgas nimetas Tsahkna enam kui 200 miljardi euro väärtuses külmutatud Venemaa varasid, sanktsioonide tugevdamist ning Euroopa Liidu kavandatavat täielikku keeldu mereteenuste osutamisele Venemaa naftat vedavatele laevadele.
„Samuti ei tohi me loobuda agressioonikuriteo eritribunali loomisest, Venemaa kodanikele turismiviisade väljastamise piiramisest ja Venemaa sõjaväelaste Schengeni alale mittelubamisest — ehk kõigist neist töösuundadest, millega oleme tegelenud kogu täiemahulise agressiooni vältel,“ märkis Tsahkna.
Minister lisas, et pärast peaaegu viit aastat sõda ei saa Venemaa teeselda, et püüdleb rahu poole, jätkates samal ajal Ukraina ründamist ja hävitamist.
Tsahkna hinnangul puudutavad Venemaa nõudmised otseselt Eesti ja kogu Euroopa julgeolekut. Seetõttu peaksid Euroopa riigid pöörama rohkem tähelepanu olemasolevate survevahendite kasutamisele, mitte osalemisele läbirääkimisprotsessis, mille tingimusi dikteerib Venemaa.
„Esmaspäeval sõidan ma Brüsselisse Euroopa Liidu välisministrite kohtumisele, kus kutsun kolleege üles minema sõnadelt üle tegudele ja kasutama otsustavamalt kõiki Euroopa käsutuses olevaid võimalusi Venemaale surve avaldamiseks,“ teatas Tsahkna.
