Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas pressikonverentsil algava õppeaasta muudatusi tutvustades, et rakenduslik keskharidus on gümnaasiumi kõrval võrdväärne edasiõppimise valik ning kutseõppeasutustes on avatud 32 uut 4-aastast rakendusliku keskhariduse õppekava teatab BNS.
“Õppijad on uued õppekavad hästi vastu võtnud, juba põhivastuvõtus otsustas uute õppekavade kasuks üle 3600 noore. Nad asuvad õppima valdkondlikul õppekaval ja jõuavad õpingute käigus teadliku erialavalikuni. Nad omandavad nii eriala kui tugeva üldkeskhariduse, mis võimaldab minna edasi õppima kõrgkooli,” ütles Kallas.
Kõige suurem huvi oli ilu- ja heaoluteenuste õppekava vastu, kus ühele kohale esitati 5,7 avaldust. Väga hästi on vastu võetud ka visuaalmeedia tehnoloogia, merenduse ning kunsti ja ruumiloome õppekavad, kus kõik kohad said täidetud juba põhivastuvõtus. Enamik kohti täitus põhivastuvõtus ka põllumajanduse ja veterinaaria ning metsanduse õppekavadel.
Kõik põhikooli lõpetanud peavad edasi õppima
Tänavu rakendub esimest korda õppimiskohustus. See tähendab, et kõik kevadel põhikooli lõpetanud noored peavad jätkama õppimist kuni 18-aastaseks saamiseni või kesk- või kutsehariduse omandamiseni. Reformi vajaduse põhjustas senine olukord, kus aasta-aastalt ei leidnud endale õppekohta või jättis haridustee pooleli iga kümnes noor.
Õppimiskohustuse reformi eesmärks, et Eesti tööturule siseneks igal aastal ligi 1500 kvalifitseeritud noort rohkem, et 90 protsenti 20-24 aastastest Eesti inimestest oleks omandanud keskhariduse ning madala haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste osakaal jääks alla 5 protsendi.
Tänavu lõpetas põhikooli umbes 15 000 noort. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel kinnitas põhivastuvõtus õppekoha 80 protsenti lõpetanutest ehk umbes 12 000 noort. Ligi 1400 noort on kinnitanud õppekoha jätkuvastuvõtus vabadele kohtadele või ettevalmistavasse õppesse. Jätkuvastuvõtt algas juulis ja kestab kuni 31. augustini.
25. augusti seisuga on õppekoht kinnitamata ligi 1674 noorel, kellest suur osa kandideerib veel jätkuvastuvõtus (vestlused toimuvad 24.-28. augustil). Nende hulgas on ka õpilased, kelle kohta on vastuvõtuotsus tehtud, kuid kool ei ole andmeid veel EHISesse kandnud (tähtaeg on 10. september).
Ettevalmistavat õpet pakub algaval õppeaastal 21 kooli, kus on loodud selleks 612 õppekohta. 25. augusti seisuga on ettevalmistavas õppes kinnitanud õppekoha 125 noort.
Vastuvõtt ettevalmistavasse õppesse kestab ka pärast 1. septembrit. Vajadusel luuakse ettevalmistava õppe õppekohti juurde. Ettevalmistav õpe on mõeldud noortele, kes ei saa õpinguid järgmisel tasemel kohe alustada näiteks õpilünkade või puuduliku eesti keele oskuse tõttu.
2027. aasta kevadel, sarnaselt 2026. a kevadega, algab vastuvõtt põhikoolijärgsesse õppesse peale lõpueksamite tulemuste avalikustamist. Kutse- ja keskharidust pakkuvatesse koolidesse ühtne sisseastumine toimub infosüsteemis SAIS.
Eesti keeles õpivad kõik lapsed 1.-6. klassini
Tänavune kooliaasta on eriline ka seetõttu, kuna taasiseseisvunud Eestis hakkavad esimest korda kõik esimese ja teise kooliastme õpilased õppima ja tegutsema eesti keeles.
Riik toetab jätkuvalt õpetajaid, et neil oleks võimalus omandada eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikud teadmised ja oskused ning keeleoskus. 2026. a 1. augustist kehtib B2-taseme eesti keele oskuse nõue lasteaedade abiõpetajatele.
Kui ülemineku alguses oli suurem rõhk õpetajate keeleoskusel, siis nüüd keskendutakse rohkem õpetajate metoodika-alasele toetamisele. Viimastel aastatel on oluliselt enam pakutud metoodikakoolitusi, mis võimaldavad õpetajatel omandada teadmised ja oskused emakeelest erinevas õppekeeles õppivate laste õpetamiseks ja täiendavaks toetamiseks.
Tartu ülikooli Narva kolledžis on avatud ministeeriumi toel metoodikakeskus, kus Ida-Virumaa õpetajad ja noorsootöötajad saavad õppemetoodilist ja keeletuge.
TI-Hüpe laieneb kutsekoolidesse ja põhikooliõpetajateni
Algaval õppeaastal laieneb TI-Hüpe kogu gümnaasiumiastmele ja kutsekoolidesse ning lisandub ligikaudu 14 000 õpetajat. Samuti hakkab TI-Hüpe sügisest toetama põhikoolide õpetajaid, kuigi põhikooliõpilastele õpirakendust esialgu ei pakuta. Programmi raames loodavad videokoolitused ja õppematerjalid on seejuures kättesaadavad laiemalt kõigile huvilistele.
TI-Hüppe keskmes on õpetaja. Programmi eesmärk ei ole tuua koolidesse lihtsalt uusi tehisarutööriistu, vaid anda õpetajatele teadmised, oskused ja kindlus, et neid oma töös teadlikult ja õppimist toetavalt kasutada.
