Avaliku Arvamuse Uuringute Instituudi viimase küsitluse kohaselt leiab 26% vastanutest, et Riigikogu peaks avaldama umbusaldust rahandusminister Jürgen Ligile. Samal ajal arvab 13% küsitletutest, et umbusaldust ei tuleks avaldada ühelegi ministrile, kirjutab BNS.
Augusti alguses lahkus Kalev Stoicescu erakonnast Eesti 200 ja Meelis Kiili Reformierakonnast. Pärast seda kaotas Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuskoalitsioon Riigikogus enamuse. Kuna tekkinud olukorras avanes koalitsiooni mittekuuluvatel saadikutel võimalus koguda ministritele umbusalduse avaldamiseks vajalik häälteenamust, küsis Avaliku Arvamuse Uuringute Instituut vastajatelt, kellele valitsuse liikmetest võiks parlament umbusaldust avaldada, kui opositsioon otsustaks sellise algatusega välja tulla.
Küsimus oli sõnastatud järgmiselt: “Augustis lahkus kaks Riigikogu liiget valitsuskoalitsioonist, mille tulemusel tegutseb Eestis nüüd vähemusvalitsus (valitsusel pole Riigikogus enamust). Kui opositsioon otsustaks mõne ministri umbusaldamise teel ametist tagandada, kes see võiks olla?”
Kõige sagedamini nimetasid vastajad rahandusminister Jürgen Ligit – tema tagasiastumist sooviks 26% küsitletutest. Peaministrile ja Reformierakonna juhile Kristen Michalile avaldaks umbusaldust 15%.
Järgnevad Eesti 200 esimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas – 7%, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras – 6%, sotsiaalkaitseminister Karmen Joller – 4%. Justiits- ja digiministrit Liisa-Ly Pakostat ning välisministrit Margus Tsahknat nimetas kumbagi 3% vastanutest, siseminister Igor Tarot 2%.
Välja toodi veel teisi ministreid (2%), 13% leiab, et ametist ei tohiks tagandada kedagi, ning 17%-l puudus kindel arvamus.
EKRE toetajate seas avaldaks 39% umbusaldust Kristen Michalile ja 30% Jürgen Ligile. Isamaa valijatest nimetas Ligit 39% ja Michalit 14%. Keskerakonna toetajate seas olid need näitajad vastavalt 40% ja 21%.
Parempoolsete toetajatest nimetas Michalit 23%, samas kui 19% arvab, et kedagi ei tohiks ametist tagandada. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) valijatest ei avaldaks 23% umbusaldust kellelegi ja 18% nimetas Ligit. Reformierakonna toetajate seas leiab 42%, et ükski minister ei peaks lahkuma, ning 13% nimetas Terrast.
Küsitluse käigus uuriti vastajatelt ka Statistikaameti poolt 14. augustil avaldatud korrigeeritud sisemajanduse koguprodukti andmete kohta. Ülevaadatud näitajate kohaselt Eesti majandus 2022. aastal ei kahanenud, nagu varem arvati, vaid kasvas, ning 2025. aasta majanduskasv osutus ametkonna algsest hinnangust kõrgemaks.
Kuna ülevaadatud näitajaid kommenteerisid meedias ja suhtlusvõrgustikes aktiivselt Reformierakonna poliitikud, paluti uuringus osalejatel hinnata erakonna tööd Eesti majandusolukorra parandamisel.
Reformierakonna tööd pidas “väga halvaks” või “põhimõtteliselt halvaks” 74% vastanutest. Positiivselt hindas seda 17% ja 9%-l puudus arvamus.
Negatiivselt hindab Reformierakonna tööd majandusolukorra parandamisel 98% EKRE toetajatest, 94% Keskerakonna valijatest, 90% Isamaa, 67% Parempoolsete ja 57% sotsiaaldemokraatide toetajatest. Reformierakonna enda toetajate seas hindab erakonna tööd selles valdkonnas positiivselt 83%.
Norstat Eesti AS-i küsitlus viidi läbi 19.–20. augustil internetis vähemalt 18-aastaste Eesti kodanike seas. Selles osales 1002 inimest.
