Harju Maakohus mõistis kokkuleppemenetluses süüdi Eesti ja Venemaa topeltkodakondsusega Nikita Kuzmini, keda prokuratuur süüdistas Eesti-vastases luuretegevuses ja sellele kaasaaitamises. Kohus karistas teda nelja-aastase reaalse vangistusega, teatab BNS.
Süüdistuse kohaselt võttis Venemaal elanud Kuzmin hiljemalt 2024. aastal ühendust Venemaa Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsuse (GRU) ohvitseriga Eesti-vastaseks tegevuseks. GRU ülesandel ja huvides kogus ta teavet Narva ja selle ümbruse sõjaliste ning tsiviilobjektide kohta.
Prokurör Margaret Beres rõhutas, et Eesti julgeoleku vastases luuretegevuses osalemist ning koostööd Venemaa eriteenistuste ja luurestruktuuridega karistatakse rangelt.
„Iga Eestis kogutud teavet saab Venemaa ära kasutada meie riigi julgeoleku kahjustamiseks. Seetõttu suhtume otsustavalt riigivastaste kuritegude uurimisse, selliste asjade kohtusse viimisse ja süüdlaste karistamise nõudmisse,“ ütles Beres.
Portaali RusDelfi teatel läksid pooled karistuse kokkuleppimise teed ning Kuzmin kinnitas kohtunik Margit Roots-Dervishile, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vabatahtlik otsus.
Kaitsepolitseiamet (KaPo) on korduvalt hoiatanud Venemaal õppimisega seotud riskide eest.
„Nikita Kuzmin värvati Venemaa kõrgkoolis. Venemaa kõrgkoolides töötavad katte all Venemaa eriteenistuste ohvitserid, kelle üheks ülesandeks on värvata välisüliõpilasi, kellel puuduvad piirangud lääneriikidesse reisimisel,“ sõnas KaPo peadirektori asetäitja Taavi Narits.
Tema sõnul võib Venemaal riigi kulul õppimine hiljem kaasa tuua koostöönõude.
„Vene riigi kulul õppimine võib minna väga kalliks: selle eest nõutakse tasu sageli hiljem koostöö näol, ning keeldumise korral võib värske üliõpilane õppimise asemel sattuda rindele,“ märkis Narits.
Eesti võimud ei soovita riigi elanikel Venemaale reisida, sealhulgas õppima minna. Eesti kodanikud ja elanikud võivad seal langeda pidupidamiste ohvriks ning kuna Venemaa ei ole õigusriik, võidakse sealset seadusandlust rakendada ettearvamatul viisil.
Koolituse-eelse uurimise viis läbi Kaitsepolitseiamet ja menetlust juhtis Riigiprokuratuur.
