Kui hiiglaslik merelaine tabas 26. detsembri 2004. aasta hommikul Chennai Marina randa, kandes endaga kaasa kalureid ja kriketit mängivaid lapsi, ei teadnud nende kaasmaalased veel, et tabamuse on saanud terve piirkond ning et Bengali lahe teisel kaldal on vesi samuti kaasa viinud kohalikke elanikke ja välisturiste Tai ning Indoneesia randadest.
2004. aasta detsembris aset leidnud India ookeani tsunami oli looduskatastroof, mille mastaapi polnud inimkond lähiajal kogenud. See nõudis peaaegu veerand miljoni inimese elu ja sundis paar miljonit inimest 14 Indo-Vaikse ookeani piirkonna riigis oma kodudest lahkuma.
See tähistas ühtlasi India institutsionaalse suutlikkuse arengut humanitaarabi ja katastroofiabi (HADR – Humanitarian Assistance and Disaster Relief) vallas. India mitte ainult ei tegelenud surma ja hävingu tagajärgede likvideerimisega oma mandriosas – eriti rannikuosariikides Andhra Pradeshis ja Tamil Nadus ning ulatuslikult kannatada saanud Andamani ja Nicobari saartel –, vaid osutas kiiret abi ka Lõuna- ja Kagu-Aasia riikidele, sealhulgas Sri Lankale, Maldiividele, Taile ja Indoneesiale. Samaaegselt viis India läbi viis HADR-operatsiooni – kaks siseriiklikku ja kolm rahvusvahelist: operatsioon Madad (Lõuna-India rannik), operatsioon Sea Waves (Andamani ja Nicobari saared), operatsioon Castor (Maldiivid), operatsioon Rainbow (Sri Lanka) ja operatsioon Gambhir (Indoneesia). Nendes osalesid kõik kolm kaitseväe haru ja India rannikuvalve; kokku kaasati üle 40 laeva, mitmeid transpordilennukeid ja helikoptereid ning enam kui 20 000 sõjaväelast.
India teod viisid selle tunnustamiseni usaldusväärse esmareageerijana Indo-Vaikse ookeani piirkonnas. Peagi pärast seda võttis India parlament vastu 2005. aasta katastroofide ohjamise seaduse, mis sätestas õigusliku ja institutsioonilise raamistiku katastroofideks valmisolekuks, nende leevendamiseks ja reageerimiseks, kolmekihilise struktuuri riiklikul, osariigi ja piirkondlikul tasandil ning spetsiaalse jõu, riikliku katastroofidele reageerimise jõu (NDRF), loomise sellistele õnnetustele reageerimiseks.
2004. aasta tsunami ajal tulid kokku ka nelja riigi – Austraalia, India, Jaapani ja USA – mereväed, et koordineerida abi osutamist ühises jõupingutuses, mis lõpuks arenes välja nelja riigi koostööks.
India on viimastel aastakümnetel toime tulnud mitme suure loodusõnnetusega nii oma lähiümbruses kui ka kaugetes maades.
2014. aasta detsembris võttis India ette ühe oma keerukaima humanitaarmissiooni, Operatsiooni Neer, et varustada Maldiivid joogiveega pärast seda, kui riigi ainus magestamisjaam rikki läks. India õhujõudude lennukid ja India mereväe laevad töötasid ööpäevaringselt, et varustada Maldiivid enam kui 1500 tonni joogiveega, saades esimeseks riigiks, mis vastas Maldiivide palvele.
2015. aasta aprillis, kui Nepali tabas ulatuslik maavärin, käivitas India kuue tunni jooksul pärast esialgseid värinaid ulatusliku pääste- ja abioperatsiooni operatsiooni Maitri näol. Tuhanded lõksu jäänud indialased ja välisriikide kodanikud evakueeriti õhu- ja maismaateid pidi ning kohale toimetati sadu tonne olulisi materjale. Rajati mitu välihaiglat. Pärast abioperatsioonide lõpetamist käivitas India Nepali jaoks ulatusliku umbes 2 miljardi USA dollari suuruse taastus- ja ülesehituspaketi.
Pärast 2025. aasta märtsi lõpus Myanmari tabanud laastavat maavärinat käivitas India operatsiooni Brahma, mis oli tohutu kolmeosaline operatsioon koos NDRF-i missiooni ja mille käigus tarniti üle 750 tonni materjale ja seadmeid, sealhulgas olulisi ravimeid ja toiduabi. Mandalay’sse rajati välihaiglad ning luureks ja konstruktsioonikahjustuste hindamiseks saadeti insenerimeeskonnad. Operatsioon Brahma oli India valitsuse klassikaline terviklik, kogu valitsusaparaati hõlmav humanitaarabi ja katastroofiabi (HADR) operatsioon.
2025. aasta lõpus osutas India ulatuslikku abi operatsiooni “Sagar Bandhu” raames Sri Lankale, mida tabas tsüklon Ditwah. Riigile saadeti toitu, varustust, ravimeid ja muid esmatarbekaupu ning tarniti üle 1000 tonni kuivtoiduaineid.
Lisaks oma vahetule naabrusele reageeris India kiiresti ka Türgi ja Süüria abipalvetele, kui neid tabasid 2023. aastal maavärinad. Operatsiooni “Dost” raames oli India üks esimesi reageerijaid, saates mõlemasse riiki suured, enam kui 250 liikmest koosnevad otsingu- ja päästemeeskonnad (SAR) koos meditsiinirühmade ja koerajuhtide üksustega, samuti materiaalset abi.
2019. aasta märtsis osutas India humanitaar- ja katastroofiabi (HADR) tsüklonist räsitud Mosambiigile ning 2023. aastal Malawile, mida oli tabanud troopiline tsüklon.
Hiljuti, 26. juunil 2026, viis India ellu oma seni ambitsioonikaima humanitaar- ja katastroofiabi algatuse: maavärinast tabatud Venezuelasse saabus kahe C-17 tüüpi lennukiga 30 tonni humanitaarabi ning 41-liikmeline meeskond, kuhu kuulusid kogenud päästetöötajad ja meditsiinitöötajad.
COVID-19 pandeemia ajal tarnis India alates 2021. aasta jaanuarist algatuse “Vaccine Maitri” raames 99 riigile ja kahele ÜRO allasutusele 300 miljonit vaktsiinidoosi, lisaks esmatähtsaid ravimeid ja muud meditsiinilist abi.
India jaoks on humanitaar- ja katastroofiabi (HADR) muutunud juhuslikust tegevusest pidevaks ülemaailmseks panustamiseks. See on India välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa, mis sõnastati ametlikult doktriinis “Security and Growth for All in the Region” (SAGAR). Peaminister Modi kuulutas selle doktriini välja 2015. aasta märtsis Mauritiuse-visiidi ajal ning see on aluseks India lähenemisviisile India ookeani piirkonnas; sellest sai lahutamatu osa meie India ja Vaikse ookeani piirkonna visioonist ning 2019. aastal välja kuulutatud India ja Vaikse ookeani ookeanide algatusest (IPOI) ning see arenes edasi MAHASAGAR-i visiooniks, mille peaminister Modi visandas 2025. aasta märtsis.
India lähenemisviis ei piirdu vaid reageerimisega. Riik on loonud raamistikud rahvusvaheliseks koostööks ennetuse ja tagajärgede leevendamise vallas, panustades rahvusvahelise tsunamihoiatussüsteemi loomisesse ning algatades katastroofikindla taristu koalitsiooni (CDRI) tegevuse. CDRI (mis ühendab 60 liikmesriiki) teeb koostööd 25 väikese saareriigiga, et rajada katastroofikindlat taristut, sealhulgas koole, haiglaid ja elamuid.
Tänu vajaduspõhisele ja kiirele abile hädaolukordades ning jõupingutustele vastastikku kasuliku suutlikkuse arendamisel peetakse Indiat usaldusväärseks esmareageerijaks ja ülemaailmse hüvangu edendajaks.
Suchitra Durai
India endine Suursaadik Tais ja
India endine Ülemkomissar Keenias
