Puuetega inimeste organisatsioonid ja ligipääsetavuse eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et kuigi häireteenuse 112 ligipääsetavuse tagamise tähtaeg lükati möödunud aasta juunist edasi järgmise aasta juunisse, on küsimus sellest, kuidas tagada selle teenuse kasutamine näiteks kurtidele ning insulti põdenud või afaasiaga inimestele, endiselt lahendamata. Sellest teatab BNS.
Seaduse muudatus täpsustab muu hulgas sätet ettevõtjate vastutuse kohta kolmandatele osapooltele edastatava sisu eest. Lisaks saavad mõned ettevõtted mikroettevõtte staatuse ja nad vabastatakse ligipääsetavuse nõuete täitmisest. Kuid kõige olulisem muudatus puudutab häireteenust. Endise tähtaja asemel kehtestatakse ligipääsetavuse tagamiseks uus tähtaeg — 28. juuni 2027.
See muudatus puudutab eelkõige nägemis- ja kuulmispuudega, insulti põdenud, afaasiaga ning psüühiliste erivajadustega inimesi. Puuetega inimeste organisatsioonid peavad oluliseks, et tähtaja edasilükkamisega kaasneks selge tegevuskava: millised lahendused peavad olema valmis, millised on vaheeesmärgid ning kuidas kaasatakse puuetega inimesi ja nende esindajaid nende lahenduste väljatöötamisse ja testimisse.
Seletuskirjas mainitakse võimalike lahendustena videokõnesid ning tõlget inglise ja vene keelde, kuid teenuse kättesaadavus eesti viipekeeles või selle alternatiivid ei ole selgelt kirja pandud. Videokõne ise ei taga kurtidele ligipääsu hädaabile, kui operaator ei valda eesti viipekeelt või viipekeeletõlgi teenus pole kättesaadav.
Ühe võimalusena kaalutakse Häirekeskuse töötajate eesti viipekeele oskuse parandamist. Samal ajal ei saa häireteenuse kättesaadavus sõltuda üksikutest viipekeelt valdavatest töötajatest — vaja on süsteemset ja ööpäevaringselt toimivat lahendust.
Ligipääsetavuse parandamiseks on samuti oluline vajaliku taustainfo olemasolu hädaabikõne tegija kohta, kirjutab Puuetega Inimeste Koda oma kodulehel. Näiteks insulti põdenud või afaasiaga inimese puhul võiks operaator saada selle inimese nõusolekul portaali eesti.ee kaudu vajalikku eeltinfot, mis aitaks arvestada tema suhtlemisvajadusi.
Lisaks on vaja spetsiaalseid koolitusi Häirekeskuse töötajatele, kus sihtrühmade esindajad saaksid rääkida eri liiki puudega inimeste suhtlemisvajadustest ja jagada praktilisi kogemusi.
Puuetega inimeste organisatsioonid seisavad selle eest, et häireteenuse uute lahenduste väljatöötamisse ja testimisse kaasataks puuetega inimesi endid ja neid esindavaid organisatsioone.
