Kõrge palk ilma kogemuseta, kaugtöö ja tuntud tööandja – just sellistele lubadustele ehitavad paljud kelmid tänapäeval oma skeeme. Mõnikord kurjategijad mitte ainult ei küsi raha, vaid isegi maksavad oma „töötajatele“, et võita nende usaldust. Kuidas tunda ära ohtlikku tööpakkumist ja mitte osutuda ettemääratud nupuks teiste mängus, selgitas «MK-Estonia».
«Minu poeg käib 17-aastase tüdrukuga. Ja hiljuti rabas ta meid,» räägib tallinlanna Viktoria (38).– «Mul on töö!» – rõõmustas ta poega ja mind. Eriti atraktiivne oli see, et ta suutis leida kaugtöö-lisatöö ja saab ühendada õpingud tööga. Kuid kui hakkasin detailidesse süvenema, tundus paljugi kahtlane.»
Esmapilgul nägi töökuulutus välja atraktiivne, tööandja tundus soliidne ja lubatud palk – väga ahvatlev.
Kuid mida edasi sündmused arenesid, seda rohkem tekkis küsimusi.
Ideaalne legend
«Tüdruku vanemad ei ela Eestis, mistõttu mina, tunda end vastutavana tema eest, hakkasin üksikasjadesse süvenema,» jagab Viktoria. – «Ja mida rohkem Polina mulle uuest tööandjast rääkis, seda rohkem küsimusi mul tekkis.»
Kõik algas tööpakkumisest, mis avaldati rahvusvahelisel platvormil Layboard. Tööotsijatele pakuti Inbanki nimel arvelduse ja arvete esitamise operaatori ametikohta – sellel ametikohal tegeleb töötaja arvete vormistamise ja makseandmete töötlemisega.
Tööpakkumine nägi välja üsna atraktiivne: kaugtöö, vaba graafik, ametlik töölevõtmine, nõuete puudumine kogemusele ja palk umbes 1440 eurot kuus.
Foto: ekraanipildid saidilt Layboard.com
«Polina võttis tööandjaga ühendust kuulutuses märgitud Telegrami kontakti kaudu. Vastus tuli peaaegu kohe. Vestluskaaslane kinnitas, että tööpakkumine on aktuaalne, ning esitas seejärel vaid ühe küsimuse: «Kui palju te täisaastaid olete?»» räägib Viktoria. – «Saanud teada, et tüdruk on praegu 17-aastane ja täisealiseks saab alles detsembris, vestluskaaslane talle ei öelnud ära. Vastupidi, ta teatas, et sellisel juhul saab pakkuda teist tööpakkumist partnerite kaudu ja palus kirjutada teisele inimesele, kindlasti mainides, et teda «suunas Kristine Inbankist». Ju vast see veeniski Polinat lõplikult, et kõik toimub ametlikult.»
Viktoria lisab: «Polina arusaamas, kui tuntud pank ise suunab kandidaadi teise ettevõttesse, näeb see välja täiesti loogiline. Seda enam, et selline praktika tõepoolest eksisteerib: suured organisatsioonid sageli teevad personali värbamise või üksikud protsessid ülesandeks partneritele ja töövõtjatele.»
Kuid edasi tuli juttu juba mitte pangast, vaid lennufirmast GetJet.
Enamikule inimestest see nimetus ehk palju ei ütle. Kuid GetJet on täiesti reaalne Euroopa lennufirma, mis on registreeritud Leedus. See on spetsialiseerunud tšarter- ja ACMI-veol, ehk teisisõnu annab teistele lennufirmadele lennukeid koos meeskondade, tehnilise hoolduse ja kindlustusega. Selle lennukid teostavad lende erinevatele vedajatele üle kogu maailma ning ettevõte ise töötab turul mitte esimest aastat.
«Polina luges ettevõtte kohta internetist, avaldas muljet ja rõõmustas,» ütleb Viktoria. – «Ta otsustas, et pärast valikut pangas suunati teda tõepoolest partnerettevõttesse, kus toimubki edasine vormistamine.»
Ta kirjutas Telegramis sellele daamile, kelle juurde teda «suunas Kristine Inbankist». Daam vastas täpselt kohe ja hakkas üksikasjalikult rääkima tulevasest tööst.
Nagu tuleneb toimetusele esitatud ekraanipiltidest Polina kirjavahetusest «GetJeti esindajaga», pidi tüdruk tegelema lennupiletite ja hotellide broneerimisega ettevõtte sisemise süsteemi kaudu.
«Kõik vajalikud andmed – klientide perekonnanimed, lennumarsruudid, reisijate arv ja muu teave – on juba süsteemis olemas,» kinnitas vestluskaaslane. – «Ülesanne on ümber kanda need andmed broneerimisvormi, salvestada tellimus ja edastada see koordinaatorile.»
Nagu kirjavahetusest tuleneb, rõhutas daam: vahetuse jooksul on vaja töödelda seitse-kaheksa niinimetatud «basseini», millest igaüks sisaldab mitut klienti.
«Vahetused valite ise,» kinnitati tüdrukule. «Kui Polina hoiatas, et augusti lõpust hakkab ta õppima ja päeval on hõivatud, tõttati teda rahustama,» räägib Viktoria.– «Pole hullu midagi. Töötada saate teile sobival ajal,» kirjutas vestluskaaslane.»
Tema sõnul nägid mitte vähem veenvad välja ka töölevõtmise tingimused. Tüdrukule lubati palka 1500 eurot esimest kolmel töötamise kuul, öövahetuste, ületundide ja nädalavahetustel töötamise tasustamist.
Raha pidi vestluskaaslase sõnul laekuma igal nädalal.
Lisaks teatati tülle, et ettevõte saadab tasuta märgitud koduaadressile sülearvuti ja tahvelarvuti, korraldab koolituse Zoomi kaudu ja vormistab ametlikud töösuhted.
«Pärast seda saadeti Polinale link registreerumiseks töötavasse süsteemi. Luues konto, sai ta juurdepääsu isiklikule kabinetile, mis väliselt nägi välja nagu korporatiivne CRM. Selles kuvati lennumarsruudid, hotellid, reisijate arv, tellimuste maksumus ja muud andmed, mis olid vajalikud broneeringute vormistamiseks,» räägib Viktoria. – «Talle selgitati, kuidas saada ülesandeid, kanda teavet broneerimisvormi ja laadida valmis faile CSV-vormingus järgnevaks kontrolliks koordinaatori poolt.»
Polina sõnul nägi kõik toimuv välja nii veenev, et ta peaaegu lakkas tajumast end tööotsijana. Tundus, et ta tõepoolest sai ettevõtte uueks töötajaks ja läbib tavapärast koolitust enne töö algust.
Seejärel teatati talle, et järgmiseks etapiks saab töölepingu allkirjastamine.Selleks saadeti link, pakkudes dokumendi kinnitamist Smart-ID abil.
«Just selles etapis ma nõudsin, et ta midagi ei allkirjastaks ega kinnitaks,» ütleb Viktoria. – «Sest kuni selle hetkeni võis toimuvat veel selgitada ebatavalise töölevõtmise protsessiga. Kuid palve kasutada Smart-ID-d sai just selleks detailiks, mille järel otsustasin lõplikult, et on vaja peatuda ja teha selgeks, kellega tegelikult Polina suhtleb. Kui poleks olnud meie vahelese Segamist, oleks Polina tõenäoliselt vajutanud kinnitamise nuppu, olles veendunud, et allkirjastab lihtsalt oma elus esimese töölepingu.»
Legend lagunes koost
«MK-Estonia» otsustas kontrollida, kas tõepoolest tööpakkumise taga seisavad ettevõtted, kelle nimedega varjasid end tundmatud vestluskaaslased.
Kõigepealt saatis toimetus ametliku päringu Inbanki. Koos kirjaga saatsime kuulutuse ekraanipildid, kirjavahetuse Telegramis, «töölevõtmise» protsessi kirjelduse ja lingid, mis saadeti Polinale. Ja palusime kinnitada, kas pangal on mingi seos selle tööpakkumisega ja kas tõepoolest viib läbi töötajate värbamist sellisel viisil.
Vastus ei jätnud ruumi kahtlustele.
Inbanki kommunikatsioonijuht Kerstin Aps teatas: «Kinnitame, et teie kirjeldatud tööpakkumisel ja värbamisprotsessil pole mingit pistmist Inbankiga. Tegemist on pettuseskeemiga, milles ebaseaduslikult kasutatakse Inbanki nime.»
Pärast sellist vastust versioon Polina reaalsest töölevõtmisest panka või selle ametlikesse partneritesse tegelikult langes ära.
Kontrollimaks, kuidas olukord edasi areneb, otsustas «MK-Estonia» ajakirjanik viia läbi väikese eksperimendi ja saatis CV samale tööpakkumisele Layboardis.
Kuid kui Polinale vastati praktiliselt kohe ja hakati aktiivselt saatma igal «töölevõtmise» etapil, siis sel korral mingit reaktsiooni ei järgnenud. Hoolimata saadetud taotlusest vastust toimetus nii ei saanudki.
Veel mõne päeva pärast toimus veel üks huvitav muudatus. Kõik töökuulutused, mis olid avaldatud Layboardis Inbanki nimel, kadusid saidilt.
Pärast seda saatis toimetus Inbanki täiendava päringu, selgitamaks välja, milliseid samme pank astus pärast pettuseskeemi avastamist.
Inbanki personaliosakonna juht Piret Ploom teatas, et pank teavitas toimunust Läti riiklikku küberjulgeoleku intsidentide lahendamise keskust (cert.lv).
«Kahjuks pettuseskeemid muutuvad üha keerulisemaks, mistõttu mis tahes kahtluste korral soovitame alati kontrollida tööpakkumise ehtsust ametliku tööpakkumiste rubriigi kaudu Inbanki veebilehel. Seal on alati avaldatud aktuaalne teave avatud positsioonide kohta, samuti märgitud korrektsed kanalid ja kontaktandmed personali värbamiseks,» rõhutas ta.
Kas kuulutuste kadumine oli seotud panga enda tegevusega, kasutajate kaebustega või Layboardi administratsiooni otsusega, Inbankis ei täpsustatud.
Paralleelselt saatis «MK-Estonia» ametliku päringu ka Leedu lennufirmale GetJet, mille nimetust samuti kasutasid «tööandjad» «töölevõtmise» protsessis. Toimetus palus kinnitada, kas ettevõttel on mingi seos kirjeldatud tööpakkumisega, saidiga, kus toimus kandidaatide registreerimine, samuti isikutega, kes esitlesid end selle töötajatena.
Kahjuks lehe trükki minemise hetkeks GetJeti esindajad päringule ei vastanud.
Töö kurjategijatele
Nagu märgib Politsei- ja Piirivalveameti pettuste preventsiooni ja uurimise keskuse grupijuht Monika Mägi, politseisse laekub regulaarselt teateid tööotsijatelt või inimestelt, kes jälgivad tööpakkumisi.
«Inimesed teatavad erinevatest kahtlastest tööpakumistest, milles lubadused ja tasustamistingimused näevad välja liiga atraktiivsed selle töö jaoks, mida neis pakutakse,» ütleb Mägi.
Tema sõnul reeglina sellised tööpakkumised levivad suletud Telegrami gruppides, kuid see pole kaugelgi ainus kanal, kus kelmid otsivad täideviijaid.
«Konkreetselt sellest tööpakkumisest Inbanki nimel või portaalist Layboard politseile teateid pole laekunud, kuid selliste tööpakkumiste levitamise viisid ja nende sisu võivad olla kõige erinevamad,» lisab Mägi. – «Oleme näinud kuulutusi, milles pakutakse kulleri, finantsassistendi, kõnekeskuse töötaja, pakkide kohaletoimetamise vahendaja ametikohti ja teisi sarnaseid tööpakkumisi. Tööotsijatele lubatakse näiteks võimalust iseseisvalt valida tööaega. Kohustuste hulka võib kuuluda pakkide saamine pakiautomaatidest ja nende toimetamine eraisikutele või saadetiste edastamine füüsiliste isikute vahel. Samuti kiiret teenistust pakutakse oma pangakonto kasutamise eest.»
Mägi sõnul õiguskaitseorganid regulaarselt puutuvad kokku selliste skeemide tagajärgedega.
«Kuna politsei igapäevaselt peab kinni rahakullereid, teame, et uute kaasosaliste värbamine kuritegelikuks tegevuseks käib praegu aktiivsemalt kui kunagi varem,» märgib ta.
Politseis samuti selgitati «MK-Estoniale», et isegi kui kahtlane kuulutus on juba kadunud saidilt, ei tähenda see veel, et oht on möödas. Sarnaseid tööpakkumisi sageli eemaldatakse pärast seda, kui need hakkavad tekitama kahtlusi või neile laekuvad kaebused.
Kui inimene jõudis edastada kelmidele oma isikuandmed, võib sellel samuti olla tõsiseid tagajärgi. Politsei teatel pahatahtlikud võivad kasutada teiste nime, perekonnanime ja muid andmeid, et luua näilisus seaduslikust tegevusest või siduda need õigusvastaste tegevustega. Tulemusena kannatanud võivad osutada just sellele inimesele kui oma kontaktisikule, misjärel tal tuleb tõestada oma mitteosalust.
Lisaks, kui inimene hakkab täitma kelmide korraldusi ja tema tegevuse kaudu teistele inimestele tekitatakse kahju, riskib ta osutuda kriminaalmenetluse figuuriks juba kui kaasosaline, isegi kui ta ise oli veendunud, et võetakse tööle tavalisele tööle.
Politseis samuti kinnitati, et sarnased skeemid võivad välja näha täiesti veenvad. Esimestel etappidel täideviijatele tõepoolest võidakse maksta lubatud tasu, et tugevdada usaldust ja veenda neid jätkama ülesannete täitmist.
«Koostöö kurjategijatega – kriminaalselt karistatav tegu. Kõrge tõenäosusega, täites esmapilgul lihtsaid kurjategijate korraldusi, riskite te mitte ainult saada kriminaalkaristust, vaid ka ise saada kelmide ohvriks: teie nimele võidakse vormistada laene või kasutada teie andmeid kuritegelikes skeemides,» hoiatab Monika Mägi.
MÄRKUSEKS
Pole üksikjuhtum
Nagu varem kirjutas Delfi, üks peamisi selliste skeemide eripärasid seisneb selles, et kelmid üha sagedamini kasutavad täiesti reaalsete ettevõtete nimetusi ja tõeliste töötajate isikuid. Tulemusena ettevõte tõepoolest eksisteerib, inimene, kelle nimel kirjavahetus käib, samuti võib osutuda reaalseks töötajaks, kuid tööpakkumine osutub väljamõeldud.
LinkedIn uuringu andmetel peaaegu kolmandik Suurbritannia ja Saksamaa värbajatest on kokku puutunud sellega, et kelmid kasutasid nende isikut selliste afääride korraldamiseks. Tehisintellekti areng ja võltsitud sisu loomise tehnoloogiad teevad sellised pakkumised üha veenvamaks, mistõttu eristada neid ehtsatest muutub üha raskemaks.
Nagu märkis Delfi, tänapäeval ei piisa enam lihtsalt kontrollimisest, kas tööpakkumise avaldanud ettevõte eksisteerib. Just sellele kurjategijad panustavadki: inimene veendub, et organisatsioon on reaalne, leiab internetist selle saidi ja teabe töötajate kohta, misjärel lakkab kahtlemast pakkumise ehtsuses.
Veel üks murettekitav signaal – kui töölevõtmise protsess hakkab rohkem meenutama laenu vormistamist. Tööotsijalt võidakse paluda esitada dokumentide koopiaid, salvestada video pass käes, teatada panganduse andmeid või teha muid toiminguid, mis kuidagi pole seotud tavalise töölevõtmisega.
KOMMENTAAR
Anett Pärismaa,
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberintsidentide analüüsi- ja ennetusosakonna analüütik
Kui rahvusvahelises praktikas tööpakkumistega seotud pettused on tõusuteel, siis ka Eestis viimasel ajal on juba olnud üksikuid juhtumeid, kus tööotsijaid meelitati kõrge palga ja atraktiivsete töötingimustega.
Veel selline skeem meie riigis pole saanud laia levikut, kuid juba praegu inimestel tasub olla eriti tähelepanelik. Kelmid muutuvad üha osavamaks ja pidevalt täiustavad oma meetodeid, õppides eelmiste afääride ja oma ohvrite käitumise õppetundidest.
Selliste skeemide levikule aitab kaasa ka tehisintellekti areng. See võimaldab kurjategijatel kiiremini ja väiksema vaevaga luua tõepärast sisu. Kaasaegsed mudelid aitavad koostada korrektseid kirju, tõlkida tekste ja koguda teavet, et selle põhjal luua veenvaid pettustestsenaariume.
Esimeseks häirekella signaaliks peaks saama pakkumine, mis näeb välja liiga hea, et olla tõsi.
Samuti tasub tähelepanelikult kontrollida saidi aadressi ja veenduda, et see vastab ettevõtte ametlikule domeenile.
Valvsaks tuleks muutuda ka juhul, kui juba varajases töölevõtmise etapis kandidaadilt küsitakse konfidentsiaalseid andmeid, viiakse suhtlus teise suhtluskanalisse või nõutakse mingite maksete sooritamist.
Kui inimene on juba loonud konto sellisel saidil või sisestanud oma andmed, tuleb viivitamatult lõpetada igasugune suhtlus kelmidega, et võtta neilt võimalus jätkata mõju avaldamist.
Toimunust tuleb teatada politseile ja CERT-EE-le. Kui «töölevõtmise» ajal tehti rahalisi ülekandeid, tuleb võimalikult kiiresti võtta ühendust pangaga ja selgitada välja, kas makseid saab tühistada.
Kui saadeti dokumentide koopiad, tasub tellida uued dokumendid. Kui inimene sisestas mingid paroolid, tuleb need viivitamatult muuta ja lülitada sisse kahefaktoriline autentimine kõigi oma kontode jaoks.
KOMMENTAAR
Viivi Hallik,
Töötukassa konsultant
Aeg-ajalt laekub Töötukassasse teavet tööpakkumiste kohta, mille suhtes tööotsijad leiavad, et neid viidi eksitusse või et töötingimused ei vasta algsetele lubadustele.
Tööpakkumiste portaalis Eestis registreeritud tööandjad saavad tasuta avaldada töökuulutusi. Enne avaldamist kontrollime, kas pakkumine vastab kehtestatud nõuetele. Hinnatakse eelkõige seda, kas tööandjat saab identifitseerida, kes täpselt sõlmib töölepingu töötajaga, kas pakutavad tingimused vastavad kehtivale seadusandlusele ja ega teave tööandja kohta ei sisalda asjaolusid, mis võiksid seada kahtluse alla tööpakkumise usaldusväärsuse.
Kui meile saab teatavaks võimalikest rikkumistest, võtame ühendust tööandjaga ja vajadusel lõpetame tema tööpakkumiste avaldamise Töötukassa platvormidel.
Enne tööpakkumisele reageerimist tasub kindlasti kontrollida tööandjat. Selleks saab kasutada näiteks e-Äriregistrit ja erinevaid andmebaase.
Samuti on oluline pöörata tähelepanu sellele, millise kanali kaudu tööpakkumine leiti. Kuigi tööpakkumisi avaldavad ka sotsiaalvõrgustikes täiesti usaldusväärsed ettevõtted, ei tohiks ettevõtte nimetus ise saada usalduse aluseks.
Eriti tähelepanelikult suhtuma tasub pakkumistesse, kus palk või töötingimused näevad välja ebareaalselt atraktiivsed võrreldes töö iseloomu või turuolukorraga. Sellistel juhtudel sageli kehtib lihtne reegel: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, tuleb selle usaldusväärsust põhjalikult kontrollida.
Valvsaks tuleks muutuda, kui tööandja püüab liiga kiiresti lõpetada värbamisprotsessi, palub teha tasustamata tööd enne lepingu allkirjastamist, ilma piisavate alusteta nõuab isiklike või finantsandmete esitamist või viib suhtluse eranditult mitteametlikesse suhtluskanalitesse.
