Tervishoiutöötajad taotlevad palgatõusu, mis lähiaastatel vähemalt ei jääks maha riigi keskmisest, kuid Haigekassa finantsvõimalused võivad seada sellele omad piirangud, kirjutab BNS viitega Postimehele.
Eelmise aasta kevadel sõlmiti tervishoiusektori üleujanduslik kollektiivleping, mis kehtib käesoleva aasta lõpuni. Lepingus nähti muu hulgas ette töötasu alammäärad: näiteks kui eelmise aasta 1. aprillist oli arstide tunnitasu 19,97 eurot, siis selle aasta aprillist tõusis see 20,96 euroni. Eriarstide määr tõusis aastaga 21,72 eurolt 22,81 euroni tunnis. Logopeedide töötasu alammäär oli 15,53 eurot tunnis ja alates sellest kevadel 16,31 eurot. Hooldustöötajate tunnitasu tõusis 7,71 eurolt 39 sendi võrra.
Seejuures on oluline märkida, et alammäärad ei peegelda iga arsti või õe tegelikku palka.
Nüüd aga algavad septembris läbirääkimised uue, järgmiseks kaheks aastaks mõeldud lepingu üle.
«Rahvastiku vananemise ja tervishoiuteenuste vajaduse kasvu tõttu peame tervishoiu rahastamise suurendamist paratamatuks, kuid arvestame ka riigi võimalustega praeguses keerulises julgeolekuolukorras,» ütles Postimehele Eesti Arstide Liidu president Neeme Tõnisson.
Ta kinnitas, et nende hinnangul peaks tervishoiutöötajate palgatõus lähiaastatel põhinema Eesti keskmise palga kasvul: «Ja olema mõnevõrra kõrgem, et luua tingimused süveneva tervishoiutöötajate puuduse vähendamiseks.»
Väljaanne Postimees uuris, mida see võiks tähendada protsentides.
«„Mõnevõrra kõrgem Eesti keskmise palga kasvust“ — see ongi loodetavasti mõnevõrra kõrgem kui Statistikaameti hinnanguline keskmise palga kasv,» kordas Tõnisson lakooniliselt.
Näiteks tervishoiutöötajate viimane palgatõus — viis protsenti — jäi maha Eesti keskmise palga aastakasvust, mis oli 6,2 protsenti.
Kollektiivlepingu projekt, mis lisaks palgale puudutab ka teisi küsimusi, on kavas esitada läbirääkimispartneritele augusti lõpus. Oma konkreetsematest nõudmistest räägib liit pärast ettepaneku esitamist. «Teise poole reaktsioonist on samuti veel vara rääkida,» märkis Tõnisson.
Eelmise aasta novembris kirjutas Postimees, et 2023. aasta teises kvartalis teenisid eriarstid Eestis keskmiselt kaks ja pool korda rohkem (5469 eurot kuus), kui oli sel hetkel riigi keskmine brutopalk (2126 eurot).
Seitsme eriala arstidel — näiteks neurokirurgidel, uroloogidel ja ortopeedidel — ületas brutopalk 6000 eurot kuus. Ning kuuel erialal teenis 10% kõige kõrgemalt tasustatud arstidest üle 10 000 euro bruto kuus. Kõige kõrgemad palgad nende seas olid oftalmoloogidel (silmaarstidel) ja nefroloogidel (neeru- ja urinary teede haiguste arstidel) — vastavalt vähemalt 13 631 ja 12 649 eurot.
«Küsimusele, kas arstid ja teised tervishoiutöötajad — näiteks õed, hooldustöötajad, tugispetsialistid — ootavad palgatõusu, on vastus jaatav,» ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees Agris Peedu.
«Viimaste meediakajastuste põhjal on mul jäänud mulje, nagu oleks arstide palk liiga kõrge. Kuid ma ei saa sellega nõustuda,» ütles Peedu, selgitades, et see petlik mulje võis tekkida 2023. aastal kaheks aastaks sõlmitud kollektiivlepingust, millega arstide ja teiste tervishoiutöötajate minimaalset tunnimäära tõsteti umbes 20 protsenti.
Tema sõnul oli see tõesti niinimetatud ennetav tõus, kuid kehtivas lepingus sellist pole. Ta lisas, et tervishoiutöötajate palgatõus on viimastel aastatel oluliselt maha jäänud ka palgast neil riigiametikohtadel, kus rakendatakse indekseerimist — näiteks presidendi või Riigikohtu esimehe palgast.
Sellegipoolest märkis Peedu, et varasemates kollektiivlepingutes sätestatud tasustamistingimused tagasid motiveeritud personali, vähendasid voolavust ning ka välismaale tööle minejate arv on oluliselt vähenenud. Ta rõhutas, et selleks, et seda suundumust mitte tagasi pöörata, ongi vaja uut lepingut.
Peedu sõnul tuleb praegu PERHi igal aastal tööle umbes 30 uut arsti, kuid haigla ei ütleks ära täiendavatest spetsialistidest erakorralise medicina, psühhiaatria, kirurgia ja palliaatravi valdkonnas.
Tema hinnangul ei tohi lubada, et arstide ja teiste tervishoiutöötajate palgad külmutataks kas või üheks aastaks. Ta rõhutas, et palgatõusu ootus Eesti keskmisel tasemel lähiaastatel on õigustatud.
«Haigekassa finantsprobleemide lahenduseks ei saa olla tervishoiutöötajate palkade külmutamine või nende tõstmine vähem kui riigi keskmine palgatõus. Kui vaadata Rahandusministeeriumi prognoosi, siis see ennustab lähiaastateks (2027 ja 2028) palgatõusuks vastavalt 4,7 ja 4,4 protsenti ning kollektiivlepingus väiksema tõusuga nõustuda ei tuleks,» leiab ta.
PERHi juhatuse esimees nentis, et kuigi palgakulude osakaal nende haigla kogukuludes aasta-aastalt kasvab, on selle peamiseks põhjuseks Haigekassa rahastamismudel ja selle ravijuhtude hinnakujunduspoliitika.
«Ehk siis, kui ravijuhu maksumuse raames tõstetakse palgakomponenti vastavalt kollektiivlepingule, ei tee Haigekassa sageli muudatusi hinnakujunduses hoolimata teiste komponentide, näiteks ravimite või operatsioonide kulumaterjalide kallinemisest.»
Nõnda tekib Peedu sõnul olukord, kus palgakulud kasvavad, kuid muu jaoks raha juurde ei tule. «See on jätkusuutmatu mudel, kuna haigla investeerimisvõime langeb, sealhulgas meditsiinitehnika valdkonnas, mis on arstile ja õele oluline ravikvaliteedi tagamisel ning seetõttu oluline ka otse patsiendile.»
Kollektiivlepingu läbirääkimistel esindavad tervishoiutöötajaid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Kliiniliste Logopeedide Ühing ja Eesti Füsioterapeutide Liit.
Kas palgatõusu üldse võimalikuks peetakse ja millised on finantsprognoosid, seda Haigekassa ja Sotsiaalministeerium veel ei kommenteeri.
Eelmise aasta andmetel moodustasid palgad ligi 60 protsenti tervishoiuteenuste maksumusest Eestis. Võrdluseks: tervishoiutöötajate palgatõus ühe protsendi võrra aastas tähendab Haigekassale 11,5 miljoni euro suurust lisakulu.
Aegsete arvestuste kohaselt teatas Haigekassa, et tervishoiutöötajate palkade tõstmine kiiremini, kui kasvab Eesti keskmine palk, ei ole võimalik.
