Luminori tellitud uuring näitab, et soov teise sambaga taasliituda on võrdlemisi suur, sest lausa 31 protsenti raha välja võtnud inimestest sooviks kogumisega taas alustada, teatab BNS.
Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul näitab tulemus, et osa sambast lahkunud inimestest on oma varasema otsuse ümber hinnanud ja soovib oma tulevikku paremini kindlustada.
Pea viiendik ehk 19 protsenti uuringule vastanutest ütles, et on teisest pensionisambast raha välja võtnud ega plaani uuesti liituda. 11 protsenti on raha välja võtnud ja sooviks uuesti liituda ning kuus protsenti investeeris raha täielikult või osaliselt kolmandasse sambasse. Seega ligikaudu 31 protsenti raha välja võtnutest sooviks tegelikult oma otsust muuta ja teise pensionisambaga uuesti liituda.
„Uuring näitab, et kuigi teisest sambast raha välja võtmise põhjuseid oli inimestel erinevaid, siis arvestatav osa lahkunutest näeb taas vajadust pensioniks pikaajaliselt koguda. See on oluline signaal, sest kogumisel on aeg just üks kõige määravamaid tegureid. Mida kauem saab pensionivara kasvada, seda paremad on võimalused vanemaks eaks suurem rahaline puhver koguda,“ ütles Madisson.
Küsitlusele vastanutest 42 protsenti ütles, et investeerib teise sambasse ja plaanib kogumist jätkata. Veel seitse protsenti kogub teise sambasse, kuid on mõelnud raha väljavõtmisele. Teise sambaga ei ole kunagi liitunud 16 protsenti vastanutest.
Eriti suur huvi teise sambaga taasliitumise osas on nooremate vastanute seas. Raha välja võtnud 18-29-aastaste vastajate seast ligikaudu 45 protsenti sooviks pensionisambaga uuesti liituda. „Noortel on pensionini kõige rohkem aega ning seetõttu on neil ka kõige rohkem võita sellest, kui kogumine taastub võimalikult vara. Mõneaastane paus võib tunduda lühike, kuid pika kogumisperioodi jooksul tähendab see vähem aega, mil sissemaksed ja teenitud tootlus saavad pensionivara kasvatada,“ märkis Madisson.
Hetkel kehtiva seaduse järgi peab enne pensioniiga teisest sambast raha välja võtnud inimene maksete taastamiseks ootama kümme aastat. Riigikogus menetluses olev eelnõu lühendaks ooteaja viiele aastale. „Kümme aastat on pensioniks kogumise vaates väga pikk paus. Viieaastane ooteaeg jätaks sambast lahkumise otsusele endiselt selge kaalu, kuid võimaldaks oma varasema valiku ümber hinnanud inimestel mõistlikuma aja jooksul tagasi tulla. Uuringu tulemused viitavad sellele, et sellise võimaluse vastu on reaalne huvi,“ selgitas Madisson.
Luminori fondijuht rõhutas, et taasliitumine ei tee vahepealset kogumispausi olematuks. „Mida varem inimene uuesti koguma hakkab, seda rohkem aega jääb pensionivara kasvatamiseks. Seetõttu tasub oma pikaajalisel pensioniplaanil regulaarselt silma peal hoida ning hinnata teise ja kolmanda samba ning muude säästude rolli tervikuna,“ lisas Madisson.
Luminori tellitud uuringu viis tänavu maikuus läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1001 vastajat Eestist vanuses 18–74 eluaastat.
