Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgub, et vaid 22 protsenti Eesti elanikest on oma praeguse eluaseme juures kõigega rahul; kõige sagedamini häirib inimesi elamispinna väiksus ning eriti tugevalt tunnetavad ruumipuudust nooremad vastajad, teatab BNS.
„Kõige sagedamini toovad inimesed rahulolematuse põhjusena välja ruumipuuduse, mille märkis ära 23 protsenti vastanutest. Sellele järgnevad liiga suured kommunaal- ja hoolduskulud ning müra, naabrid või privaatsuse puudumine, mida nentis 16 protsenti vastanutest. Samal ajal ütles vaid 22 protsenti, et on oma praeguse eluaseme juures kõigega rahul,“ sõnas Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.
Vanuseline erinevus tuleb eriti selgelt esile ruumipuuduse puhul. Kikas selgitas, et kui 18–29-aastastest peab oma eluaset liiga väikeseks 35 protsenti vastanutes, siis 50–60-aastaste seas on sama mure vaid 11 protsendil. Samal ajal kasvab vanusega ka nende inimeste osakaal, kes on oma eluasemega täiesti rahul.
„Sageli ei muutu kodu ise väiksemaks, vaid inimese vajadused kasvavad. Nooremas eas võivad eluetapid üsna kiiresti vahetuda: üksi elamisest saab kooselu, tekib vajadus kodus töötada või kasvab pere. Nii võib mõni aasta tagasi täiesti piisavana tundunud kodu ühel hetkel kitsaks jääda,“ sõnas ta.
Ruumipuuduse järel kerkis inimeste hinnangutes esile pigem kodu kasutamise ja ülalpidamisega seotud küsimused. Kikase sõnul näitab see, et koduga rahulolu ei sõltu üksnes ruutmeetritest.
„Kodu võib olla piisavalt suur, kuid kui selle ülalpidamine on kallis, ruumid vajavad remonti või puudub inimese jaoks oluline õueala, mõjutab see samuti igapäevast rahulolu. Seetõttu tasub eluaset valides vaadata lisaks hinnale ja suurusele ka seda, millised on hoone seisukord, püsikulud ja kui hästi sobib eluase inimese pikemaajaliste vajadustega,“ ütles ta.
Erinevusi ilmneb ka regionaalselt. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas märkis, et Tallinnas peab oma eluaset liiga väikeseks 27 protsenti vastanutest, külades, alevites ja alevikes 16 protsenti. Samal ajal on oma eluaseme juures kõigega rahul 20 protsenti tallinlastest, aga maapiirkondades elavatest vastanutest koguni 30 protsenti.
„Eluaseme puhul tuleb peaaegu alati teha valikuid. Suurem pind võib tähendada pikemat sõitu või suuremaid püsikulusid, parem asukoht aga väiksemat elamispinda. Seetõttu ei ole kõige parem kodu tingimata kõige suurem, vaid selline, mille ruum, asukoht ja kulud sobivad inimese tegeliku elu ja võimalustega. Oluline on leida soovide ja tingimuste vahel tasakaal,“ lisas Kikas.
Norstat viis 2026. aasta augustis Luminori tellimusel kolmes Balti riigis läbi uuringu, milles osales kokku 3006 vastajat: Eestis 1005, Lätis 1001 ja Leedus 1000 inimest.
