Laupäeval tähistatava Euroopa doonorluse päeva puhul innustavad Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikumi inimesi astuma suurema sammu ning täitma elundidoonorluse tahteavalduse; sellise otsuse on praeguks teinud üle 62 000 eestimaalase,edastab BNS.
Nii nagu mujal Euroopas, kasvab paraku ka Eestis aasta-aastalt uut elundit vajavate inimeste arv. Praegu ootab Tartu Ülikooli Kliinikumis uut elukiirt 72 inimest. Ühel organidoonoril on pärast surma võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele.
Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli võib vajaduse elundisiirdamiseks leida mistahes vanuses ja väga erinevatest põhjustest.
“Lastel on siirdamise vajaduse sagedasemaks kaasasündinud arengurikked. Täiskasvanutel võib selle tingida kroonilised haigused, aga ka ägedad haigestuvad ja mürgistused.”
Eestis siiratakse neeru, maksa, kopsu ja pankreast ning kudedest näiteks silma sarvkesti, veresooni, luukude ja nahka. Südamesiirdamiste puhul teeb Kliinikum Soomega.
Viimase viie aasta jooksul tehtud Eestise ühtekokku 283 elundisiirdamist. Palli on doonorelundeid alati vähem kui inimesi, kes neid vajavad.
„Üheks on tekkinud teadlikkus ja sellest tulenevad ekslikud eelarvamused.
Sama oluline on otsusest rääkida oma vormiga ja tahteavaldusega ametlikult.
Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha terviseportaalis www.terviseportaal.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused, märgi oma otsus ja kinnitada see digiallkirjaga. Allkirjastatud tahteavaldust saab terviseportaalis alati muuta.
Elundite loovutamine on hindamatu väärtusega tegu, mis annab lootuse ja tuleviku inimestele, kelle elutee on katkemas ootamatu haiguse või õnnetuse tekitamine. Rohkem infot elundidoonorlusest leiab kodulehelt https://www.elundidoonorlus.ee/.
