Tele2 hoiatab kliente petturite kõnede eest: kurjategijad esinevad ettevõtte töötajatena, lubavad soodustust mobiili- või internetiteenustele ning paluvad selleks sisestada Smart-ID PIN-koode, teatab BNS.
„Hiljuti jõudsid meieni teated pettuseskeemidest, kus kurjategijad esinevad Tele2 töötajatena ja väidavad, viivad läbi kliendirahulolu uuringut või et kliendi lepingu kehtivusaeg on lõppemas. Seejärel pakuvad nad soodustust mobiili- või internetiteenustele ja paluvad inimesel uue „lepingu“ kinnitamiseks sisestada Smart-ID PIN1-koodi. PIN1 sisestamisel kuvatakse autentimise eesmärgina „Tele2 iseteenindus“, mis jätab mulje tavapärasest iseteenindusse sisselogimisest,“ ütles Tele2 IT-turvaspetsialist Triin Palts.
Tema sõnul on üheks peamiseks ohumärgiks endiselt kiirustama sundimine, mis kehtib ka antud skeemi puhul: ohvrile öeldakse, et tema lepingu kehtivusaeg aegub ja soodustuse saamiseks tuleb tegutseda viivitamatult.
„PIN1 sisestamine võib samuti mängida pettuses võtmerolli. Kinnitades kurjategija algatatud sisselogimist süsteemi, annab inimene võõrale juurdepääsu oma kontodele. Sealt võivad petturid saada teavet, et teha järgmine kõne veelgi veenvamaks,“ selgitas ta.
„Pettuste ennetamisel on kõige olulisem väga tähelepanelik suhtumine ootamatutesse telefonikõnedesse. Erilist ettevaatlikkust tuleb üles näidata, kui helistaja püüab tekitada paanikat, küsib isikuandmeid või nõuab viivitamatut tegutsemist. Sellises olukorras tuleb võtta aeg maha, rääkida lähedastega ja kontrollida teavet ametlike kanalite kaudu,“ lisas Palts.
Ta lisas, et Tele2 pakub tõepoolest klientidele telefoni teel soodustusi, kuid ei küsi seejuures kunagi PIN-koode. „Ei Tele2 ega teised sideteenuste osutajad, pangad, riigiasutused ega teenusepakkujad küsi kunagi telefonikõne ajal PIN-koode. Kui helistaja küsib sellist teavet, on tegemist suure tõenäosusega petturitega,“ märkis ta.
„Kui olete saanud kahtlase kõne, palume teatada sellest meile Tele2 pettuste teabe lehel. See aitab meil pettuseskeeme kiiremini tuvastada ja oma kliente kaitsta. Kahju tekkimise või andmete edastamise korral soovitame võtta ühendust ka oma panga ja politseiga,“ ütles Palts.
Esimese poolaasta pettuseskeemide seas paistavad eriti silma tehisintellekti abil loodud usutavad eestikeelsed kõned, samuti pettuste sidumine päevakajaliste teemadega, nagu tuludeklaratsiooni esitamine, seadusemuudatused või muud aktuaalsed sündmused.
Samuti on tihenenud juhtumid, kus petturid ei piirdu kõnede ja sõnumitega, vaid tulevad raha või väärtesemete järele isiklikult. „Oluline on meeles pidada, et ükski pank, riigiasutus, mobiilioperaator ega muu usaldusväärne ettevõte ei palu anda sularaha kullerile ega saada sellele keegi koju järele,“ rõhutas Palts.
