ÜRO inimõiguste nõukogu korraline ülevaatus hindab mais Eesti tegevust inimõiguste tagamisel ning vabaühendused on esitanud selleks oma raporti, edastab BNS Inimõiguste Keskuse teadet.
Alates 2006. aastast viib ÜRO inimõiguste nõukogu läbi inimõiguste olukorra ülevaatust (UPR), mille käigus hinnatakse liikmesriikide vastavust rahvusvahelistele inimõiguste standarditele. Tänavu mais toimub neljas korraline ülevaatus, kus hinnatakse ka Eesti tegevust. Lisaks riigi aruandele esitas ÜRO-le oma seisukohad Eesti vabaühendusi koondav võrdse kohtlemise võrgustik. Inimõiguste keskuse ja Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad tutvustasid raportit ÜRO-le Genfis.
Võrgustiku koordinaatori, Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise eksperdi Kelly Grossthali sõnul tõusid raportis esile puuetega inimeste ja laste olukord Eestis. Tema sõnul mõjutavad kärped ja maksumuudatused eriti madala sissetulekuga inimesi, kes kuuluvad sageli ka mõnda teise riskirühma.
„Samas puudutab raport ka mitmeid valdkonnaüleseid teemasid, mis on Eestis pikalt lahendamata, nagu näiteks üksnes piiratud kaitset pakkuv võrdse kohtlemise seadus või puudulik vaenukõne regulatsioon,“ täpsustas Grossthal.
Puuetega inimeste koja jurist Kristi Rekand tõi raportis ja Genfis toimunud tutvustusel esile eestkostel olevate inimeste arvu kasvu ning tuvastatud puudega inimeste arvu vähenemise. Tema sõnul võimaldab kehtiv õigusraamistik piirata puudega inimese õigust valida.
„Väga murelikuks teeb meid see, et kuigi eestkostet saab seada ka osaliselt, seatakse see enamasti täielikult. Ka tuvastatud puudega inimeste vähenemine on Eesti Puuetega Inimeste Koja jaoks kriitiline teema, sest tegelikult terviseprobleemidega inimeste hulk kasvab ja vaimse tervise häireid diagnoositakse järjest enam, kasvuteel on tõsiseid terviseprobleeme põhjustavate nn elustiilihaiguste esinemine, lisaks on tegu vananeva elanikkonnaga,“ ütles Rekand.
Raportis käsitletakse ka laste ja noorte vaimse tervise olukorda. Lastekaitse liidu huvikaitsejuhi Helen Saarniku sõnul soovitatakse Eesti riigil kaardistada lapse vaimse tervise patsienditeekond, määrata selge vastutaja ennetuse ja sekkumise koordineerimiseks ning tagada teenuste järjepidev rahastus ja koostöö üle sektorite.
Lisaks käsitletakse raportis vabu valimisi, kogunemis- ja ühinemisvabadust, pagulasvaldkonna väljakutseid, seksuaal- ja soovähemuste olukorda, soolist võrdõiguslikkust ning veganlust.
Eestiga koos on ülevaatusel Belgia, Taani, Läti, Mosambiik, Namiibia, Niger, Palau, Paraguay, Seišellid, Sierra Leone, Singapur, Saalomoni Saared ja Somaalia. ÜRO inimõiguste nõukku kuulub 47 liikmesriiki, nende seas ka Eesti, kelle mandaat kestab 2028. aasta lõpuni.
