Moskva valmistub kaebama Balti riike Rahvusvahelisse Kohtusse (ICJ), kuna läbirääkimised nendega olevat olnud viljatud ning riigid keelduvad lõpetamast venelaste õiguste väidetavat rikkumist, vahendas Deutsche Welle esmaspäeval ajalehte Izvestija, sellest kirjutab BNS.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on Balti riigid, eriti Läti, pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris suurendanud järsult survet seal elavatele venelastele ning toimunud olevat “kiire russofoobia puhang, mida kultiveeritakse riiklikul tasandil”.
“Vene keel on haridussüsteemist keelatud, monumente lammutatakse, tänavaid ja ajaloolisi linnaosasid nimetatakse ümber. Elamisloa saamiseks tuleb nüüd sooritada läti keele eksam,” ütles ametnik.
Ministeeriumi pressiesindaja väitis ka, et Venemaa on “korduvalt nõudnud Balti riikide rahvusvahelisele vastutusele võtmist nende pikaajaliste rikkumiste eest”. Välisministeerium on kirjutanud ÜRO inimõiguste büroole ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni rahvusvähemuste ülemvolinikule, kuid pole enda sõnul saanud “sisulist vastust”.
Näitena venelaste väidetavast tagakiusamisest Baltimaades tõi ministeeriumi pressiesindaja välja Kremli-meelse aktivisti Aleksandrs Gaponenko juhtumi, kes nimetab end Läti mittekodanike kongressi juhiks. Jaanuaris mõistis Läti kohus talle kümneaastase vangistuse etnilise vaenu õhutamise ning välisriigi abistamise eest Läti-vastaste agressiivsete tegude toimepanemisel.
Venemaa välisministeerium valmistub tõstatama Gaponenko juhtumit ÜRO Inimõiguste Nõukogu järgmisel istungil.
