Töötajate palgaootused praegusel ametikohal on aastaga kasvanud 200 euro võrra, ulatudes 2300 euroni; töökoha vahetamisel on soovitud palk veidi kõrgem ehk 2457 eurot kätte. Seda näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaal CVKeskus.ee läbiviidud tööturu- ja palgauuringu tulemused, milles osales üle 6300 vastaja.
Aasta tagasi oli soovitud mediaannetopalk praegusel ametikohal 2100 eurot ja töökoha vahetamisel 2300 eurot. Seega on töötajate palgaootused aastaga kasvanud, kuid ootuste kasv töökoha vahetamisel oli tagasihoidlikum.
“Tagasihoidlikum palgaootuste kasv töökoha vahetamisel iseloomustab praegust olukorda tööturul, kus jõudude vahekord on endiselt tööandjate kasuks,” selgitas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. “Tihe konkurents vabadele ametikohtadele vähendab töötajate enesekindlust ja paneb neid oma palgasoove korrigeerima,” lisas ta.
Palgaootuste hajuvus on üsna suur. Pool vastajatest ootab palka vahemikus 1700–2300 eurot, kümnendik töötajatest oleks nõus 1400-eurose või väiksema palgaga, samal ajal kui sama suur osa sooviks kätte saada üle 4000 euro.
Palgaootused ametirühmade lõikes
Palgaootused erinevad suuresti olenevalt ametirühmast:
-
Lihttöölised ja teenindustöötajad: Soovitud mediaannetopalk on 1500 eurot kuus.
-
Oskustöölised, seadme- ja masinaoperaatorid: Soovivad kätte saada 2000 eurot.
-
Tippspetsialistid: Mediaanne palgaootus läheneb 3000 eurole.
Palgasurve on vähenenud
Erinevus mediaanse tegeliku ja soovitud netopalga vahel on võrreldes eelmise aastaga siiski veidi kahanenud. Kui aasta tagasi oli vahe 530 eurot, siis tänavu 488 eurot. Seega on niinimetatud palgasurve (ehk erinevus mediaanse soovitud ja tegeliku netopalga vahel) praegu 21%, mis on neli protsendipunkti vähem kui eelmisel aastal.
“Lisaks tavapärasele töötasude korrigeerimisele aasta alguses mõjutas netopalkade kasvu ka niinimetatud maksuküüru kaotamine, mis vähendas veidi palgasurvet,” kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Palgasurve on kõrgem oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite ning autojuhtide seas. Samal ajal vastavad tegelikud palgad ootustele paremini juhtide, tippspetsialistide ja keskastme spetsialistide puhul.
Soovitud palga saavutamist peetakse ebatõenäoliseks
Vaid väike osa vastajatest peab soovitud palga saamist tõenäoliseks või väga tõenäoliseks. Enamik (80%) küsitletutest hindab soovitud sissetuleku taseme saavutamist lähiajal vähetõenäoliseks või täiesti ebatõenäoliseks.
“Vabades kommentaarides märkisid töötajad sageli, et soovitud palgani on võimalik jõuda peamiselt töökoha vahetuse või töökoormuse suurendamise abil. Samuti leitakse, et palgakasv ei jõua alati järele elukalliduse tõusule,” ütles Seeder.
Avaliku sektori ja haridusvaldkonna töötajad peavad soovitud palga saamist vähetõenäoliseks eelkõige seetõttu, et nende sektorites on palgakasvu võimalused piiratud. Vastajad viitasid ka ettevõtete majanduslikule ebakindlusele ja sellele, et neil on palgatõus juba hiljuti toimunud või vaadatakse organisatsioonis palku üle vaid kord aastas.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, mille käigus uuritakse muutusi palkades, palgaootustes, tööturukäitumises ja muus. Viimases töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6301 inimest.
