Töötajate palgaootus oma praegusel ametikohal on kasvanud aastaga 200 euro võrra ja jõudnud 2300 euroni; töökoha vahetamisel soovitakse teenida mõnevõrra rohkem ehk 2457 eurot kätte, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 6300 osalejaga tööturu- ja palgauuringu tulemused, teatab BNS.
Aasta tagasi oli soovitud netotöötasu mediaan praegusel ametikohal 2100 eurot ning töökoha vahetamisel 2300 eurot. Seega on töötajate palgaootused aastaga kasvanud, kuid töökoha vahetamisel oodatava töötasu kasv on olnud tagasihoidlikum.
„Palgasoovide tagasihoidlikum kasv töökoha vahetamisel iseloomustab tänast tööturu olukorda, mille jõujooned on jätkuvalt tööandjate kasuks,“ selgitas tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Tihe konkurents vabadele ametikohtadele vähendab töötajate enesekindlust ja sunnib oma palgasoove korrigeerima,“ lisas Auväärt.
Palgaootuste käärid on üsna suured. Poolte küsitluses osalenute palgaootus jääb vahemikku 1700–2300 eurot, kümnendik töötajatest lepiks ka 1400-eurose või väiksema palgaga, sama paljud tahaksid teenida aga üle 4000 euro kätte.
Töötasu ootused on ametirühmade lõikes väga erinevad. Lihttööliste ja klienditeenindajate soovitud netotöötasu mediaan on 1500 eurot kuus. Oskustöölised ning seadme- ja masinaoperaatorid soovivad teenida 2000 eurot kätte ning tippspetsialistide palgaootuse mediaan läheneb 3000 eurole.
Tegelikult teenitava ja soovitud netotöötasu mediaani erinevus on eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra siiski vähenenud. Kui aasta tagasi oli vahe 530 eurot, siis tänavu 488 eurot. Palgasurve ehk soovitud ja tegelikult saadava netotöötasu mediaani erinevus on seega praegu 21 protsenti, mida on neli protsendipunkti vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
„Lisaks tavapäraselt aasta alguses toimunud põhipalkade korrigeerimisele on netopalga kasvule mõju avaldanud maksuküüru kaotamine, mis on vähendanud mõnevõrra palgasurvet,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Palgasurve on suurem oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite ning mootorsõidukite juhtide seas. Paremini vastavad tegelikud töötasud ootustele juhtide, tippspetsialistide ja keskastme spetsialistide ametirühmades.
Soovitud töötasu saamist peab tõenäoliseks või väga tõenäoliseks vaid väike osa vastajatest. Enamik ehk 80 protsenti vastajatest hindab soovitud töötasu saavutamist lähiajal pigem ebatõenäoliseks või täiesti ebatõenäoliseks.
„Vabades kommentaarides tõid töötajad sageli välja, et soovitud töötasu oleks võimalik saavutada peamiselt töökohta vahetades või suurema töökoormuse arvelt. Samuti tunnetatakse, et palkade kasv ei jõua alati elukalliduse tõusule järele,“ ütles Seeder.
Riigi ja haridusvaldkonna töötajad pidasid soovitud palga saamist vähetõenäoliseks eelkõige seetõttu, et nende sektoris on palgavõimalused piiratud. Samuti tõid vastajad esile ettevõtete majandusliku ebakindluse ning selle, et palgatõus oli neil hiljuti juba toimunud või vaadatakse palkasid organisatsioonis üle vaid kord aastas.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.
