Uue rahvatervishoiu seaduse alusel välja antud sotsiaalministri määruse jõustumisega muutus haiglaravil olevate patsientide toit senisest enam tervist toetavaks, kirjutab BNS viitega väljaandele Kliinikumi Leht.
Määrusest tulenevalt korrigeeriti varasemaid retsepte ning muudeti liha, soola, suhkru ja köögiviljade koguseid. Nõuete eesmärk on ühtlustada tervishoiuasutustes pakutava toidu kvaliteeti ning tasakaalustatust ja ohutust. Sellest tulenevalt uuenesid ka Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide menüüd. Kliinikumi dieetõe Jane Maastiku sõnul on määruse põhimõtteks tagada, et iga patsient saaks toitu, mis toetab paranemist, vastab organismi vajadustele ja on valmistatud tervist edendaval viisil.
„Kliinikumi köögi kokad valmistavad toitu korraga ligi tuhandele patsiendile ning samuti töötajatele ja tudengitele, kasutades kuni 300-liitriseid katlaid. Suures mahus toidu valmistamine ei ole meie jaoks uus väljakutse, kuid peame arvestama, et nii suurtes kateldes ei ole võimalik kõiki roogasid valmistada. See seab toiduvalikule teatud piirangud,“ selgitas Maastik väljaandele.
Kliinikumi kokad valmistavad patsientidele toitu 23 erineva menüü alusel, mis arvestavad energiavajadust, toitumispiiranguid ja haigusseisundeid. Iga menüü koostamisel järgitakse tasakaalustatud toitumise põhimõtteid, pöörates tähelepanu energia, süsivesikute, rasvade, valkude ja kiudainete sobivale suhtele.
„Kui patsient tuleb haiglasse, valib osakonna arst või õde haiglaravil viibimise ajaks patsiendile sobiva menüü, arvestades tema vajadusi ja võimalikke piiranguid, näiteks allergiaid või toidutalumatust. Olulise piirangu menüü juures seab patsiendi haigusseisund või protseduuride mõju tervisele. Kui olulised piirangud toidule puuduvad, saab patsient oma eelistust menüü osas osakonnale väljendada,“ lisas Maastik ja tõi näiteks, et eakam patsient võib soovida tahkema toidu asemel pehmemat, kuumtöödeldud toitu.
Täiskasvanute üldised toitumissoovitused näevad ette, et keskmine päevane energiavajadus jääb 1800–2200 kilokalori juurde, sõltudes vanusest, soost ja aktiivsusest. Soovituslik makrotoitainete jaotus on: valgud 10–20 protsenti, rasvad 25–40 protsenti ja süsivesikud 45–60 protsenti päevasest energiast. Küllastunud rasvhapete osakaal peaks jääma alla 10 protsendi ning kiudainet saab olema vähemalt 25 grammi päevas. Uue määruse mõjul on kliinikumi menüüdes suurenenud köögiviljade, kana ja kala osakaal, samal ajal kui sealiha, soola ja suhkru hulka on vähendatud. Samuti on loobutud mõnest magustoidust.
Toitlustusteenistuse tootmisjuhi Piret Tammvere sõnul viibib patsient haiglaravil keskmiselt neli-viis päeva ning naaseb seejärel oma tavapärase toitumise juurde.
„Haiglaravil tuleb vajadused individuaalselt üle vaadata ja pakkuda toitu, mis toetab tervist. Samuti soovime kujundada mõtteviisi, et tervislikud valikud ei piirduks ainult haiglaperioodiga,“ ütles Tammvere.
„Kolme toidukorra peale kasutame päevas kokku umbes kuus grammi soola, mis vastab ligikaudu ühele teelusikale,“ tõi Tammvere näite muudatustest.
Kui patsiendil ei ole südame-veresoonkonnahaigusi ega naatriumipiirangut, võib ta arsti loal aga lisasoola kasutada. Muutuste järel kogutakse tagasisidet senisest aktiivsemalt.
„Kui näeme, et midagi saab paremini teha, siis teeme muudatusi. Samas seab toiteväärtus omad piirid – kui näiteks eemaldada toidu kõrvalt seemned, tuleks pakkuda oluliselt suuremat toiduportsjonit, mida patsient ei pruugi ära süüa,“ kirjeldas Tammvere.
Maastik lisas, et kui inimene on harjunud väga soolase toiduga, võib harjumine aega võtta, kuid juba paari-kolme nädalaga maitsemeel kohaneb.
