Ehkki süsteem, mis võimaldab osal erivajadustega inimestest saada Tervisekassa kulul tasuta hambaravi, on toiminud juba mitu aastat, ei tea paljud sellest siiani midagi. Või saadakse sellest teada liiga hilja – alles siis, kui valu muutub väljakannatamatuks ja probleem on juba liiga kaugele arenenud. Seda, kellel on õigus riigi kulul hambaid ravida, uuris MK-Estonia.
Tallinlanna Galina Dmitrijevna (65) oli lausa vapustatud, saades teada, et tema raske vaimse puudega täiskasvanud pojal, kes on aastaid hambaravi vajanud, on õigus tasuta ravile.
Ema sõnul muutus seni iga arstivisiit tõeliseks katsumuseks: “Stress, hirm, pisarad, karjumine. Talle ei saa ju ometi selgitada, miks talle haiget tehakse ja et tuleb pisut kannatada. Ta on tugev, rapsis jalgadega ja kattis kätega suud. Ja pärast seda tulid arved, mis polnud mõistagi väikesed. Tuli isegi võlgu võtta! Kuid peagi oli probleem tagasi.”
Pensionär lisab, et kliinikut, mis oleks üldse nõus sellist patsienti vastu võtma, polnud sugugi lihtne leida. Seetõttu käisid nad aastaid ühe ja sama arsti juures, kuid seda, et taolistel puhkudel võib ravi eest tasuda riik, kuulsid nad täiesti juhuslikult – vestlusest tuttavatega.
„Kas selline asi on tõesti olemas?“ – umbes selline oli tema esmane reaktsioon. Selgus, et on küll.
Ja nagu selgub, pole sellised lood Eestis sugugi haruldased.
Arvud on teinud järsu hüppe
Tervisekassa hambaravi teenusejuht Tiia Zeigo selgitab, et Tervisekassa on alates 2019. aastat hüvitanud puuduliku suuhügieeni võimekusega isikute hambaravi.
„Tasuta hambaravi kasutus on iga aastaselt näidanud kasvutrendi, samuti suureneb iga aastaga õiguse saanud isikute arv,“ märkis ta.
2024. aastal kasutas teenust 1663 isikut, 2026. aasta 3 kuuga on teenusel viibinud 1063 isikut, mis on ligilähedane paari aasta taguse kogumahuga.
Teisisõnu on kas abivajajaid juurde tulnud või on pered lõpuks hakanud sellest võimalusest teadlikumaks saama.
Kellel on õigus tasuta ravile?
Tiia Zeigo rõhutab: jutt ei käi kõigist puudega inimestest.
„Tasuta hambaravi õigused ei rakendu automaatselt kõigile erivajadustega isikutele. Vastava õiguse saab erivajadusega isik perearstilt või võimekust piiravat haigust ravivalt eriarstilt patsiendi seisundi hindamise järgselt,“ selgitab ta.
Peamine kriteerium on see, et erivajadusega isik ei tule oma suuhügieeni eest hoolitsemisega toime ka kõrvalise abi ja juhendamisega.
See võib puudutada inimesi:
- raske psüühilise või intellektipuudega;
- tõsiste füüsiliste piirangutega;
- haigustega, mis takistavad suuõõne hügieeni protseduure;
- onkoloogiliste ja hematoloogiliste haigusseisunditega, mille ravi on oluliselt mõjutanud hammaste ja igemete seisukorda.
Otsuse teeb perearst või eriarst, kes sisestab vastava koodi terviseinfosüsteemi.
Teadlikkus võiks olla suurem
Tiia Zeigo sõnul jagatakse selle võimaluse kohta teavet perearstide, Tervisekassa veebilehe ja infopäevade kaudu, samuti tehakse koostööd puuetega inimeste organisatsioonidega.
„Kahjuks jõuab teave eeskätt nende inimesteni, kes on valmis informatsiooni vastu võtma ja oma tegevustes kasutama,“ tõdeb ta.
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk leiab, et erivajadusega inimeste ja nende perede teadlikkus võiks kindlasti kõrgem olla.
„Pereliikmete ja hooldajate seas valitseb palju segadust ja arusaamatust, kindlasti ka muret ja hirme,“ ütleb ta.
Tema sõnul sõltub väga palju siiski juhusest: kas probleemi korral leitakse info üles ja kas jõutakse õige spetsialisti juurde?
Perearst on võtmeisik
Paljudel juhtudel on just perearst esimene ja kõige olulisem lüli abi saamisel.
„Hambaravispetsialistid on enamasti informeeritud, kuid erinevate organisatsioonide tagasiside põhjal ei ole perearstide teadlikkus alati piisav,“ märgib Maarja Krais-Leosk.
See ei puuduta ainult soodustust, vaid ka pere ettevalmistamist raviks, patsiendi suunamist ja edasiste sammude selgitamist.
„Perearstidel ja ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatel on oma piirkonna abivajavate inimeste informeerimisel ja nõustamisel keskne roll,“ ütleb Krais-Leosk. „Inimesed võivad alati helistada või kirjutada ka Eesti Puuetega Inimeste Kojale.“
Seda kinnitab ka Terviseamet: kui tegemist pole vältimatu abiga, peab esimene kontaktisik olema just perearst.
„Sageli ei oska inimesed ise perearstilt infot küsida, rääkimata saatekirjas saamisest,“ nendib Maarja Krais-Leosk.
Tema sõnul on intellektipuudega inimese puhul peamisteks takistusteks kindlasti suhtlemine arstidega ja enda mõistetavaks tegemine. Pereliige või lähedane võib küll infot ja suhtlust vahendada, kuid ka siis ei ole võimalik tagada, et kõik vajalik selgeks saab. Vahel on probleemiks ka vajaliku tugiisikuga suhtlus ja tema kaasamine raviprotsessi.
„Kuigi hambaarstidele ja nende meeskondadele on viimastel aastatel puudespetsiifilisi koolitusi tehtud, siis paratamatult on neid, kes ei mõista sensoorsete probleemidega inimest ja talle vajalike kohanduste tegemist,“ lisab ta.
Ooteaeg on 1–2 kuud
Kuid isegi siis, kui õigus ravile on kinnitatud, võib esineda raskusi.
Ehkki ravi eest tasub riik, jäävad kaasnevad kulutused pere kanda. Nii peavad raviasutusse sõitmise transpordikulud tasuma sugulased. Sõit teise linna, eriti koos saatjat vajava inimesega, võib osutuda eraldi omaette finantsiliseks ja korralduslikuks probleemiks.
Osa patsientide jaoks on tavapärane hambaarsti visiit lihtsalt võimatu. Sellistel puhkudel on vajalik ravi üldnarkoosis. Kui patsiendi seisund ei võimalda ravi tavatingimustes läbi viia, võidakse ta suunata üldnarkoosis tehtavale hambaravile, mille eest tasub Tervisekassa.
Kuid sellise abi kättesaadavus on piiratud.
„Seda pakkuvaid kliinikuid ja spetsialiste ei ole piisavalt. Ooteaeg on 1-2 kuud ning see on selgelt liiga pikk aeg, et lahendust oodata,“ leiab Maarja Krais-Leosk.
Tema sõnul võib intellektipuudega inimesele olla äärmiselt keeruline, mõnikord ka võimatu selgitada, miks lähedane teda ei aita. Valu ja pidev ebamugavustunne võivad põhjustada keerulisi, isegi äärmuslikke käitumisprobleeme, mis kiire sekkumisega ja mure lahendamisega oleksid olemata.
„Ka üldnarkoosis hambaravi protsess ise võib olla üsna pikk, alates kodust ravipaika jõudmiseni ja seejärel üldnarkoosi panemiseni, siis väldivad paljud vanemad seda viimase hetkeni,“ selgitab Krais-Leosk. „Lisaks on loomulikult iga üldnarkoos hirmutav, kuid kui muid variante ei ole, siis tuleb seda tervete hammaste, koras suuhügieeni, hambavaluvaba elu nimel teha.“
Ta leiab, et kogu süsteem on täna tunduvalt parem võrreldes kasvõi 10 aasta taguse ajaga, aga palju saab veel paradada. Parandada saab mitte ainult rahastust, vaid ka arstide teadlikkust suhtlemisest intellektipuudega inimesega.
„Oluline on mõelda kastist välja ja pakkuda vajadusel erilahendusi,“ loetleb spetsialist.
Mõnikord võivad olukorda muuta lihtsad asjad: vastuvõtu rahulikum tempo, rohkem aega kohanemiseks, saatja kohalviibimine või patsiendi lemmikmuusika.
Võimalus on olemas – tuleb vaid sellest teadlik olla
Tallinna pere lugu näitab üht lihtsat tõde: vahel kannatavad inimesed aastaid mitte seetõttu, et abi poleks saadaval, vaid kuna nad pole sellest lihtsalt kuulnud.
Riigi poolt on toetus ette nähtud. Kuid seni, kuni info ei jõua nendeni, kes seda kõige enam vajavad, maksavad pered jätkuvalt ise, kannatavad valu ja ootavad abi, milleks neil tegelikult juba õigus olemas on.
Kus ravitakse kõige keerulisemaid patsiente?
Tervisekassa andmetel teostatakse keerukate diagnoosidega riskipatsientide hambaravi haiglaravitingimustes:
- Lääne-Tallinna Keskhaiglas
- Tartu Ülikooli Kliinikumis
- Ida-Viru Keskhaiglas
- Kuressaare Haiglas
Just sinna suunatakse patsiendid, kes vajavad keerulisemat abi või ravi narkoosis.
Kui te pole raviga rahul
Juhul, kui ravi ei kulgenud ootustele vastavalt, soovitab Tervisekassa pöörduda esmalt raviasutuse juhtkonna poole. Kui küsimus ei lahene, võib pöörduda ka raviasutusele vastutuskindlustust pakkuva kindlustuse poole.
Abi kohe praegu
Kui lähedane inimene ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline iseseisvalt oma suuhügieeni eest hoolt kandma, soovitavad spetsialistid olukorra halvenemist mitte ootama jääda.
Esimene samm on pöörduda perearsti poole ja paluda hinnata õigust tasuta ravile.
Kasulikku infot saab ka:
- Tervisekassa kodulehelt www.tervisekassa.ee
- Suukooli kodulehelt www.suukool.ee
- Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehelt www.epikoda.ee või e-posti teel: epikoda@epikoda.ee
Tasuta või soodustusega
Tiia Zeigo tuletab meelde, et on ka teisi toetusmeetmeid.
Puuduva/osalise töövõimekusega isikutel on võimalik kasutada kõrgemas määras hambaravihüvitist 105€, omaosalusega 12,5%, kui ei kuuluta tasuta hambaravi sihtrühma.
Samuti on ette nähtud proteesihüvitis 260 euro ulatuses kolme aasta jooksul.
Lisaks on kõigil täiskasvanutel õigus tasuta vältimatule hambaraviteenustele ägeda põletiku korral, mis võib muutuda eluohtlikuks.
„Vältimatu abi korras pakutavate teenuste pakett on piiratud. Peamiselt hõlmab loend hamba eemaldamise, mädakolde avamise ja hamba traumaga seotud tegevusi. Vältimatu haigusseisundi tuvastab hambaarst,“ täpsustab Zeigo.
