BNS teatab, Sotsiaalministeerium saatis minister Karmen Jolleri allkirjaga riigikogu sotsiaalkomisjonile muudatusettepanekud superterviseinfosüsteemi loomise-liitmise eelnõule, lisades eelnõu sappa täiesti uue teemana tervisekassa nõukogu liikmete arvu suurendamise, kirjutab Postimees.
Kuna tervisekassa nõukogu koosseis on aastaid seisnud niinimetatud kolmel vaalal – kaks riigiesindajat ehk praegu reformierakondlased, sotsiaalminister Karmen Joller ja rahandusminister Jürgen Ligi, kaks patsientide ehk kindlustatute ja kaks tööandjate huvide esindajat – , tekkis küsimus, miks on vaja uue liikmega hääletamise vahekorda nihutada.
Hiljuti esitas Joller plaani saata laiali tervisekassa nõukogu nõustav meedikute komisjon, mis külvas meedikute seas pahameelt.
Joller heidab komisjonile ette, et nende soovitused pole alati olnud pädevad. «Nõukogule on vaja teistsugust sisendit hetkel, teistsugust professionaalsust. See komisjon on teinud oma tööd täpselt nii, nagu nõukogu on küsinud, aga see kooseis ei ole võimeline andma sellist hinnangut, mida nõukogu vajab,» lausus Joller Eesti Rahvusringhäälingule.
Nüüd siis selgus, et Jolleril on plaan tuua meditsiiniline nõustamine otse tervisekassa nõukokku.
7. oktoobril saadetud muudatusettepaneku põhjenduseks on toodud, et selle eesmärk on tugevdada tervisekassa nõukogu teaduspõhist otsustamist, kaasates nõukogu töösse eelkõige tervishoiuvaldkonna teadus- ja eksperditeadmisi.
«Tervishoiusüsteemi jätkusuutlik rahastamine, teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning tervishoiukulude kasvuga toimetulek eeldavad otsuste tegemisel lisaks tööturu- ja patsientide vaatele ka tugevat erialast ja teaduspõhist kompetentsi,» selgitas Joller sotsiaalkomisjonile tehtud ettepanekute juures.
Ettepaneku järgi esitab tervisekassa nõukogu seitsmenda liikme Tartu Ülikool. «Tartu Ülikool koondab eri valdkondade akadeemilist pädevust ning teadmisi, mis võimaldavad käsitleda tervishoiusüsteemi arengut laiapõhjaliselt ja teaduspõhiselt,» põhjendas Joller. «Ülikoolile ettepaneku tegemise õiguse andmine võimaldab ülikoolil nimetada nõukogusse liikme, kes suudab tuua tervisekassa juhtimisse teadusliku vaate, toetada otsuste tõenduspõhisust ning vahendada asjakohast teadus- ja arenduspraktikat. Ülikoolil on võimalus valida nõukogu ülesandeid ja tervisekassa arenguvajadusi arvestades sobivaim isik.»
Selline täiendus tasakaalustab Jolleri sõnul nõukogu koosseisu ning toetab tervisekassa rolli kujunemist senisest enam strateegiliseks tervishoiusüsteemi arendajaks, kelle otsused tuginevad nii asjaosaliste esindatusele kui ka sõltumatule eksperditeadmisele. «Tartu Ülikooli esindaja lisamine nõukogusse ei asenda olemasolevaid huvirühmade vaateid, vaid täiendab neid teadusliku ja tervishoiusüsteemi tervikvaadet avava kompetentsiga,» seisab selgituses.
Jollerilt ei õnnestunud neljapäeval telefonitsi täpsemaid selgitusi küsida.
Üks tervisekassa nõukogus olevatest patsientide esindajatest, Eesti diabeediliidu juht Ulvi Tammer-Jäätes kiitis Jolleri plaani. «Kindlasti on see hea. Tervishoiu juhtimisel on kindlasti vaja tarku inimesi,» sõnas ta.
Tammer-Jäätes märkis, et praegu pole nõukogus esindatud meditsiinipool. Tartu Ülikool esitab tema sõnul nõukogu liikme seetõttu, et seal õpetatakse Eesti ülikoolidest ainukesena meditsiini.
«Siin on tegemist meditsiiniinimeste professionaalse arvamusega,» tähendas Tammer-Jäätes. «Seda arvamust on alati küsitud, kuid siis oleks professionaalne inimene kohe nõukogus olemas. Kes see inimene konkreetselt on, jääb Tartu Ülikooli otsustada.»
Et Joller esitas ettepaneku koos riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses oleva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule tehtud ettepanekutega, ei pidanud Tammer-Jäätes imestamisväärseks: «See on menetluse käik, siit ei tasu midagi otsida.»
Tervisekassa nõukogu liikmeks saavad tervishoiu korraldamise valdkonna eest vastutav minister ja riigi eelarvepoliitika valdkonna eest vastutav minister ametikoha järgi.
Valitsus nimetab korraldusega Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul kaks nõukogu liiget, Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekul ühe nõukogu liikme ja Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul ühe nõukogu liikme. Kui muudatus läbi läheb, siis nimetab ka Tartu Ülikooli ettepanekul ühe nõukogu liikme.
Tervisekassa liikmete arvu muudeti viimati 2018. aastal, kui eelneva 15 asemel jäeti neid alles kuus.
Tervisekassa nõukogu liikme tasu on üks väikseimad riigiasutuste nõukogude liikmete tasude seas: tasu arvutamise aluseks on kehtiv vabariigi valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäär, mis on praegu 5,67 eurot tunnis. 2025. aasta aruande järgi kulus tervisekassal kõigi nõukogu liikmete tasustamiseks aastas 489 eurot.
Tervisekassa nõukogu liikmetel on samas suur vastutus: tervishoius tuleb laiali jagada aastas 2,6 miljardit eurot. Tervisekassa eelarve on olnud aastaid pingeline: tänavune puudujääk on ligi 105 miljonit eurot, mis võetakse reservist, reserv väheneb seetõttu 17 protsenti.
