Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles mõistab hukka Venemaal toimunud pseudovalimised, mis peeti hirmuõhkkonnas ja Ukraina-vastase ebaseadusliku sõja kontekstis, kirjutab BNS.
Parlament rõhutab, et ei tunnusta 18.–20. septembril 2026 toimunud Venemaa Riigiduuma valimiste tulemusi, kuna need ei olnud vabad ega õiglased. Samuti mõistab parlament hukka kõik Putini režiimi toime pandud valimisrikkumised ning viimaste demokraatia riismete aastatepikkuse süstemaatilise hävitamise Venemaal.
Venemaa pseudovalimistel puudusid reaalsed alternatiivsed kandidaadid ning režiimi kriitikud olid vangistatud, tapetud või riigist välja saadetud. Samuti puudusid vabad meediaväljaanded, usaldusväärsed vaatlejad ja poliitilised vabadused.
Lisaks ei tunnusta parlament niinimetatud valimiste läbiviimist Venemaa poolt okupeeritud Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblasti teatud piirkondades, Moldova Vabariigi Transnistria piirkonnas ning Gruusia Abhaasia ja Tshinvali / Lõuna-Osseetia piirkondades.
Parlament keeldub tunnustamast Venemaa Föderatsiooni Riigiduumat Venemaa Föderatsiooni legitiimse esindus- ja seadusandliku elundina. Lisaks ei tunnusta parlament Ukraina okupeeritud aladel korraldatud niinimetatud valimiste õiguslikke ega poliitilisi tagajärgi. Kõik EL-i riigid peaksid järgima analoogset mittetunnustamise poliitikat, hoiduma ametlikest kontaktidest vastvalitud Riigiduuma ja selle liikmetega ning seisma vastu nende osalemisele parlamentidevahelistes assambleedes. Samuti ei ole parlament nõus Venemaa osalemisega rahvusvahelistel spordi- ja kultuuriüritustel.
Liikmesriigid peaksid kehtestama ulatuslikud täiendavad piirangud kõigile neile, kes on seotud poliitiliste repressioonidega Venemaal ja Moskva jätkuva julma agressioonisõjaga Ukraina vastu. Teiste seas väärivad sanktsioone Venemaa kohtunikud, prokurörid, Venemaa Föderatsiooni Finantsmonitooringu Föderaalteenistuse (Rosfinmonitoring) ametnikud, repressioonides (sealhulgas hargmaistes) osalevad agendid, valimiste läbiviimise eest vastutavad Venemaa ametnikud ning lavastatud valimisprotsessi korraldajad Ukraina, Gruusia ja Moldova okupeeritud aladel.
Kuid Venemaa demokraatlikke jõude tuleb jätkuvalt toetada, kuna nad töötavad oma riigi demokraatliku tuleviku nimel ning astuvad avalikult välja Venemaa agressioonisõja vastu Ukrainas ja selle hübriidsõja vastu Euroopa demokraatlike riikide vastu.
EL-i suhted Venemaaga ei normaliseeru ilma õiglase ja püsiva rahuta Ukrainas. See peab põhinema täielikul territoriaalsel terviklikkusel, Venemaa vägede täielikul väljaviimisel, kõigi sõjavangide vabastamisel, jõuga deporteeritud Ukraina laste tagasitoomisel, Ukrainale täielike reparatsioonide maksmisel, Venemaa tekitatud kahju hüvitamisel ning kurjategijate vastutusele võtmisel.
Täiskogu istungil hääletas resolutsiooni poolt 482 saadikut, vastu oli 41 ja erapooletuks jäi 39.
