Tallinna tänavatel soojuskaameraga tehtud mõõtmised näitavad, et soojal suvepäeval on päikese käes olevate asfaldist ja betoonist pindade temperatuur mitukümmend kraadi kõrgem kui puude all või rohealadel. See erinevus mõjutab otseselt inimeste enesetunnet ja tervist linnakeskkonnas, teatab BNS.
Seda nähtust tuntakse linna “soojussaarena”: asfalt, betoon ja tihe hoonestus salvestavad päeva jooksul soojust ning kiirgavad seda õhtul ja öösel aeglaselt tagasi linnaruumi. Seega tõuseb “soojussaartel” temperatuur kõrgemale kui kohtades, kus puud ja rohealad aitavad linna jahutada. Kliimamuutuste tõttu muutuvad kuumalained ka Eestis steeds sagedamaks ja pikemaks, mistõttu muutuvad “soojussaared” üha tõsisemaks probleemiks.
“Soojussaared” ja kuumuse mõju puudutavad linnaelanikke erinevalt. Kõige haavatavamad on eakad, väikelapsed, rasedad ja krooniliste haigustega inimesed, kellele kuum suvepäev võib kujuneda tõsiseks katsumuseks tervisele, kui kodu lähedal või teekonnal puudub vari ja värskus, mida pakuvad haljastused. See puudutab ka koduloomi, kellel on tulikuumal asfaldil raske leida kaitset kuumuse eest. “Soojussaarte” mõju ei piirdu vaid ebamugavustundega õues. Pikaajaline kuumus võib häirida und ja kontsentratsiooni, vähendada töövõimet ja õppimisvõimet ning mõjutada üldist enesetunnet ja stressitaset.
Kuumus – liigsuremuse põhjus Tänavune suvi näitas, kui tõsiseks riskiks on kuumus Euroopas saanud. Prantsusmaa Terviseameti andmetel registreeriti riigis 17. juunist kuni 2. juulini kestnud kuumalaine ajal üle 5700 liigsuremuse juhu ehk suremus oli 36 protsendi võrra tavapärasest kõrgem. Rekordilised kuumaperioodid ja metsatulekahjud tabasid tänavu suvel ka Hispaaniat, Kreekat ja Itaaliat. Eestis on kuumuse otsene mõju seni olnud väiksem, kuid Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Tartu Ülikooli hinnangul põhjustab soojusstress siingi umbes 36 enneaegset surma aastas pelgalt viies suuremas linnas. See arv võib kliimamuutuste süvenedes kasvada.
“Soojussaarte” teket ei ole võimalik täielikult vältida, kuid nende mõju saab märgatavalt vähendada targema linnaplaneerimise ja läbimõeldud lahendustega. Linn saab näiteks aktiivsemalt kasutada looduspõhiseid lahendusi: luua rohealasid, säilitada ja istutada suuri puid, haljastada katuseid, taastada märgalasid ning arvestada kuumariskiga juba planeeringute koostamise etapis.
„Meie soojuskaameraga tehtud mõõtmised Tallinna tänavatel näitavad, et temperatuurierinevus päikesele avatud asfaldi ja puude varjus oleva pinna vahel võib ulatuda mitmekümne kraadini,“ märkis SEI Tallinna kestlike linnade ja kohanevate kogukondade osakonna juhataja ning vanemekspert Kaidi Tamm. „See ei ole lihtsalt huvitav mõõtmistulemus, vaid elukeskkonna kirjeldus, mis mõjutab otseselt linnakodanike igapäevast liikumist, enesetunnet ja tervist,“ rõhutas ta.
„Otse tänavate, parklate ja hooneteväliste alade planeerimisel täna tehtavad otsused määravad ära selle, kui tervislik ja elamisväärne on linn kuumal suvel kümne või kahekümne aasta pärast. Suurte puude säilitamine, varjuliste liikumis- ja puhkealade loomine, läbimõeldud haljastus ning vihmavett imaavad pinnad peavad olema kliimakindla linnaplaneerimise lahutamatu osa, mitte projekti lõpus lisatav mittekohustuslik element,“ ütles Tamm.
