Kipitus pliidi puudutamisel, sädemed pistikupesast, ebatavaline lõhn või leegi muutunud värv võivad olla tõsise rikke esimesed tunnused. Ohu allikas ei peitu alati seadmes endas: pinge võib tekkida kahjustatud juhtmete või maandusprobleemide tõttu ning ventilatsioonihäire võib viia vingugaasi kogunemiseni. «MK-Estonia» selgitas ekspertidelt välja, kuidas sellistes olukordades toimuda ja millal tuleks seade viivitamatult välja lülitada.
Ühes Riia korteris muutus tavaline õhtusöögi valmistamine ootamatult ohtlikuks olukorraks. Elektrilise ahjuga gaasipliidi perenaine tundis korpust puudutades kerget elektrilöögi. Esialgu otsustas ta, et talle tundus nii, kuid peagi kordus see.
Naine lülitas pliidi pistikupesast välja, kuid pinge ei kadunud. Pealegi hakkas „näpistama“ ka köögivalamu, kuigi see polnud pliidiga otseselt seotud.
Väljakutsutud avariiteenistuse spetsialistid tegid mõõtmised ja avastasid gaasitorul umbes 50 volti, väljalülitatud pliidil umbes 150 volti ja valamul peaaegu 200 volti.
Spetsialistid said kohe aru, et probleem pole pliidis endas, vaid kuskil mujal majas.
Pinge all
Päästeameti andmetel toimus eelmisel aastal eluruumides 42 tulekahju elektriseadmete süttimise tõttu (aasta varem 2024. aastal oli 61 tulekahju, 2023. aastal 57).
Miks võib tehnika sattuda pinge alla ja mida teha, kui selle puudutamine tekitab kasvõi vaevumärgatavat kipitust?
Elenger Groupi arendusnõunik Roman Bogdanovitš nimetab mitu põhjust: «Kui pliit on ühendatud elektrivõrku, võib tegemist olla seadme elektrilise osa sisemise rikkega. Probleem võib olla seotud ka korteri või kogu hoone elektrisüsteemiga, näiteks vigase kaitsemaandusega».
Ta hoiatab: kui gaasipliit annab elektrilöögi, ei tohi sellist seadet kasutada. Kõigepealt tuleks eksperdi sõnul see vooluvõrgust lahti ühendada – kui seda saab teha ohutult.
«Kui pärast vooluvõrgust lahtiühendamist on pliidi metallosadel endiselt pinge, tuleb viga otsida korteri või hoone elektrisüsteemist, milleks on vaja kutsuda elektrik-spetsialist», – soovitab Bogdanovitš.
G4S-i esindaja Maksim Tuul nimetab teiste võimalike põhjustena tehnikaviga ennast, aga ka kulunud elektrijuhtmestikku, kahjustatud pistikupesa ja muid probleeme.
Isegi nõrga kipituse korral soovitab spetsialist seadme kasutamise viivitamatult lõpetada.
«Kui pistikuni on võimalik ohutult jõuda (puudutades ainult isoleeritud plastosa ja puudutamata metallist elemente), võib selle ise pistikupesast välja tõmmata, – täpsustab Tuul. – Vastasel juhul tuleks elektritoide välja lülitada elektrikilbis asuva automaatkaitsme abil».
Nõrga kipituse korral soovitab ta tungivalt kutsuda ka elektrik, kes süsteemi üle vaatab, ja alles seejärel kaasata vajadusel gaasiseadmete spetsialist.
«Numbrile 112 tuleks helistada ainult tugeva elektrilöögi, sädemete või suitsu ilmumisel», – võtab Maksim Tuul kokku.
Ta lisab, et elektrilise osa riketest tingitud tulekahju oht ei puuduta ainult gaasiseadmeid, vaid ka muud kodutehnikat – eriti seda, mis töötab pidevalt või on suure koormuse all, näiteks pesumasinaid, veesoojendajaid ja külmikuid.
Selliseid seadmeid on tema sõnul parem ühendada otse statsionaarse pistikupesaga, pikendusjuhet kasutamata, kuna pikendusjuhtmed on ette nähtud vaid teatud tugevusega voolule ja võimsusele.
«Kui ühte pikendusjuhtmesse ühendada korraga mitu võimsat seadet (näiteks veekeetja, mikrolaineahi ja röster) ja lülitada need sisse samaaegselt, ei pruugi kaabel koormusele vastu pidada. See omakorda võib põhjustada juhtme ülekuumenemise ja sulamise», – selgitab Tuul.
A meil on korteris – gaas!
Laupäeva õhtul teatas Päästeamet õnnetusest Tallinna spaakeskuses Elamus Spa – korraga neljal töötajal hakkas kõrgenenud vingugaasikontsentratsiooni tõttu halb. Nagu teatab RusERR, märgati enne seda puuküttega saunas suitsu.
Üheks viimaste aastate rängemaks tragöödiaks sai 2024. aastal 8-aastase poisi ja tema vanaisa hukkumine. Nad mürginesid vannituppa kogunenud vingugaasist gaasiveesoojendi töötamise ajal.
«Sageli arvatakse ekslikult, et gaasiseadmete peamine oht on leke, – ütleb G4S-i esindaja. – Kuid praktikas saab paljude õnnetuste ja mürgistuste põhjuseks vingugaas, mis tekib sageli ebapiisava ventilatsiooni tõttu».
Ta juhib tähelepanu asjaolule, et vingugaasil pole lõhna, maitset ega värvi, mistõttu nõuab seadus kõigis hoonetes, kus kasutatakse gaasikütteseadmeid, kohustuslikku anduri paigaldamist.
«Gaasi iseseisvalt meelte abil avastada on võimatu, – ütleb Maksim Tuul. – Kui andur annab häiresignaali, tuleb kohe avada aknad, seade välja lülitada, viia kannatanu värske õhu kätte ning gaasilekke kahtluse korral helistada hädaabinumbrile 112 ja, kui seda on võimalik ohutult teha, lülitada ohtlikus piirkonnas elekter välja».
Nagu selgitab Roman Bogdanovitš, võivad gaasiseadme rikkest rääkida mitte ainult gaasilõhn või tööhäired. Ekspert loetleb, millised muudatused peaksid kasutajat ettevaatlikuks tegema:
«Gaasipliidi rikke tunnusteks võivad olla gaasilõhn, kollane või ebastabiilne leek, leegi kustumine, tahma teke, põleti halb süttimine, samuti ebatavaline müra või ülemäärane kuumenemine.
Gaasikatla või gaasiveesoojendi puhul võivad ohu eest märku anda ka korduvad rikked või iseeneslikud väljalülitumised, tahm seadme ümber, halb tõmme, vingugaasianduri rakendumine või inimeste halb enesetunne seadme töötamise ajal – näiteks peavalu, pearinglus või iiveldus».
Spetsialistid rõhutavad, et gaasiseadmeid ei tohi ise remontida ega paigaldada: selliseid töid tohib teha ainult kvalifitseeritud meister.
Lisaks peavad õnnetuste vältimiseks elamutes asuvaid gaasiseadmeid iga nelja aasta järel kontrollima spetsialistid ning korstnaid on soovitatav puhastada kord aastas, tuletab meelde Maksim Tuul.
«Gaasipliiti, gaasikatelt ja gaasiveesoojendit on vaja hooldada tootja juhendis märgitud sagedusega. Gaasikatlaid ja -veesoojendeid hooldatakse tavaliselt kord aastas», – täiendab Bogdanovitš.
Ta osutab asjaolule, et kasutaja saab ise jälgida, kas eespool loetletud ohu tunnuseid pole ilmnenud, kas ventilatsiooniavad on vabad, samuti kas vingugaasiandur töötab ja selle kasutusiga pole lõppenud.
«Kuid lahti võtta, remontida, reguleerida gaasiseadmeid ja kontrollida selle ühenduste tihedust on õigus ainult vastava kvalifikatsiooniga spetsialistidel», – rõhutab Elenger Groupi ekspert.
TÄHTIS!
Kontrollida, kas gaasitöid tegev ettevõte on registreeritud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti majandustegevuse registris, saab siit: https://mtr.ttja.ee/
Neli küsimust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) spetsialistile
Küsimustele vastab tooteohutuse büroo seadmete ohutuse ekspert Meelis Kärt.
1. Kui tõsist ohtu kujutavad tarbijatele Eestis välismaistelt veebiplatvormidelt (näiteks Temu, AliExpress jm) ostetud ohtlikud elektri- ja gaasiseadmed?
TTJA kogemuse kohaselt on rahvusvaheliste veebiplatvormide kaudu elektri- ja gaasiseadmeid ostes suurem risk, et toode ei vasta Euroopa Liidus (EL) kehtivatele nõuetele. Kõige levinumad puudused on seotud märgistuse, kasutus- ja ohutusjuhendite ning toote tehnilise vastavusega kehtestatud nõuetele. Need võivad suurendada elektrilöögi, tulekahju, gaasilekke või muude ohtlike olukordade tekkimise ohtu.
Veebiplatvormide kaudu ostes on tarbijal sageli keerulisem veenduda, et toode on läbinud kohustusliku vastavushindamise ja et ELis on olemas ettevõte, kes vastutab toote vastavuse eest kehtestatud nõuetele. Lisaks võib teave toote päritolu ja selle tehniliste omaduste kohta olla piiratud.
EL turul müüdavale elektri- ja gaasitehnikale kehtivad ranged ohutusnõuded. Nende järgimise eest vastutavad tootjad, maaletoojad ja teised tarneahela osalised. TTJA soovitab enne ostmist veenduda, et tootel on vajalik märgistus, sellele on lisatud kasutus- ja ohutusjuhend ning dokument sisaldab andmeid ELis asuva ettevõtte kohta, mis vastutab toote nõuetele vastavuse eest.
Kuna e-kaubanduse maht on väga suur ja tarneahelad võivad olla keerulised, satub turule aeg-ajalt eeskirjadele mittevastavaid kaupu.
2. Milliseid ohutusriske tuvastab TTJA sellistel toodetel kõige sagedamini?
Sageli puudub CE-märgistus, ohutuks kasutamiseks vajalikud tehnilised andmed ning kasutus- ja ohutusjuhend eesti keeles või mõnes muus kasutajale arusaadavas keeles.
CE-märgistus kinnitab toote vastavust ELi nõuetele. Sageli puudub ka teave tootja või tema ELis asuva esindaja kohta, mistõttu ei ole probleemide ilmnemisel kellegi poole pöörduda.
Elektriseadmete puhul võivad sellised puudused tähendada, et seade kuumeneb üle, annab elektrilöögi või põhjustab tulekahju. Põhjuseks võivad olla nõrk isolatsioon, kehvad ühendused või materjalid. Lisaks on võimalikud keskkonnale ja tervisele kahjulikud rikkumised, kui ohtlike ainete (näiteks plii, elavhõbeda või kaadmiumi) sisaldus ületab lubatud normid.
Gaasitehnika puhul kujutavad suurimat ohtu gaasileke, tulekahju ja plahvatus. Probleem võib seisneda näiteks kaitseseadmete puudumises või rikkes, vales tehnilises lahenduses või selles, et seadmega ei ole kaasas arusaadavat ohutusteavet. Kui tarbija ei saa aru, kuidas seadmega ohutult ümber käia, ei tohiks seda kasutada.
Elektriseadmeid valides tuleks veenduda, et need sobivad kasutustingimustega (näiteks õue- või vannitoaseadmetel peab olema vastav IP-kaitseaste, mis peab olema tootele märgitud). Lisaks peab seadme võimsus vastama elektrijuhtmestiku ristlõikele ja paigaldatud kaitseseadmetele. Vajaduse korral tuleb elektrisüsteemi kontrollida ja seadme paigaldamine usaldada vastava kvalifikatsiooniga spetsialistile.
Kui gaasiseade tundub ohtlik, ei tööta tavapäraselt või tekib gaasilõhn, tuleb selle kasutamine viivitamatult lõpetada, seade välja lülitada ja pöörduda gaasitööde tegemiseks õigust omava ettevõtte poole.
Vabas õhus kasutamiseks mõeldud gaasiseadet ei tohi kasutada siseruumis ega halvasti ventileeritud kohas. Samuti tuleb meeles pidada, et enne gaasipaigaldise kasutusse võtmist on nõutav kohustuslik audit ning seejärel peab see läbima perioodilisi kontrollimisi.
Gaasiballoonidelt töötavate seadmete, näiteks matkapliitide kasutamisel tuleb eriti tähelepanelikult järgida märgistusel ja juhendis toodud nõudeid. Välistingimustes kasutamiseks mõeldud gaasiseadmeid ei tohi kasutada siseruumides ega muudes halvasti ventileeritud kohtades. Tavapärase loomuliku ventilatsiooniga ruumi loetakse gaasiseadmete käitamise seisukohalt samuti ebapiisavalt ventileeritavaks.
3. Millised tootegategooriad tekitavad enim muret?
Suurimat ettevaatust tuleks üles näidata laadijate, akude, adapterite, pikendusjuhtmete, võrguelektriseadmete, samuti balloonidelt töötavate väikeste matkapliitide ostmisel. Puudusi võib aga esineda ka muudel elektri- ja gaasiseadmetel.
Euroopa Liidu turul avastatud ohtlikud kaubad kantakse Euroopa kiirhoiatussüsteemi Safety Gate.
Eestis avastati 2025. aastal kokku 171 ohtlikku toodet, 2024. aastal 133 ja 2023. aastal 129. Need arvud puudutavad kõiki Eestis avastatud ohtlikke kaupu, mitte ainult elektri- ja gaasikaupu.
Safety Gate’i andmetel moodustavad elektri- ja elektroonikaseadmed ligikaudu 11% kogu ohtlikust toodangust. Ohtlikke gaasiseadmeid avastatakse märgatavalt harvemini.
4. Kuhu pöörduda, kui tehnikaga on probleeme tekkinud?
Kui seade tundub pärast ostmist ohtlik, kuumeneb üle, suitseb, tekitab ebatavalist lõhna, sädemeid, ilmneb gaasilõhn või seade ei tööta tavapäraselt, tuleb selle kasutamine viivitamatult lõpetada.
Kõigepealt tuleks pöörduda müüja poole ja vajaduse korral teavitada tootest TTJA-d. Kui tekib kahtlusi gaasiseadme või elektripaigaldisega seoses, tuleks pöörduda pädeva spetsialisti poole.
Gaasi ohutu kasutamine
Gaasi põlemiseks on vaja hapnikku
Maagaas on mugav ja keskkonnasõbralik kütus. Selle täielikul põlemisel tekivad vaid veeaur ja väike kogus süsinikdioksiidi. Kuid gaasiseadmete käitamisel on vaja järgida kõiki hooldusnõudeid ja ohutusreegleid.
Gaasiseade peab olema kaitstud tolmu eest ning ühendatud puhastatud korstnaga, mis vastab vajalikele nõuetele ja mõõtmetele. Ruumis, kuhu gaasiseade on paigaldatud, peab olema tagatud piisav ventilatsioon, et maagaas põleks täielikult.
1 kuupmeetri maagaasi põlemiseks kulub umbes 10 m³ õhku. Eriti oluline on tagada värske õhu juurdepääs väikestes ruumides, näiteks vannitoas. Selleks peavad olema ette nähtud ventilatsioonirest või uksealune vahe.
Gaasiga seotud õnnetuste kõige levinumad põhjused
-
seadmete regulaarse hoolduse puudumine, kulunud torud ja hoolimatu käitamine;
-
ventilatsiooni ja korstnate omavoliline ümberehitus või suitsugaaside eemaldamise ühendamine ebasobiva korstnalõõriga;
-
ummistunud korstnad;
-
kahjustatud või korrodeerunud gaasijuhtmed ja nende ühendused;
-
gaasijuhtmes selliste materjalide kasutamine, mis ei ole ette nähtud gaasiga töötamiseks;
-
väike, halvasti ventileeritav ruum, kus ei ole tagatud vajalik õhuvahetus;
-
aegunud gaasiseadmed.
Millele tähelepanu pöörata
-
Gaasileek peab olema sinine, mitte kollane (sealhulgas gaasipliidil).
-
Kui seadme kohal olev lagi on kollakaks muutunud või saanud pruunika varjundi, võib see viidata halvale tõmbele korstnas.
-
Igasuguste kahtluste korral kutsuge kindlasti kontrollimiseks spetsialist. Gaasiseadmetega seotud töid on õigus teha ainult majandustegevuse registris registreeritud ettevõtetel või spetsialistidel.
-
Eluruumis, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, tuleb kindlasti paigaldada vingugaasiandur.
Allikas: ettevõte Elenger
