Viimase kümne aasta jooksul pole korteri üürimine Tallinnas ja Tartus olnud kunagi nii kallis kui praegu. Sellest teatab BNS.
Portaali City24.ee andmed näitavad, et tänavu juulis püstitasid keskmised üürihinnad mõlemas linnas uue rekordi. Kui kümme aastat tagasi küsiti Tallinnas korteri üüri eest alla kümne euro ruutmeetri kohta, siis nüüd on keskmine hind tõusnud peaaegu 15 euroni.
Tänavu juulis oli korteri üüri keskmine hind Tallinnas 14,90 eurot ruutmeetri kohta ja Tartus 13,10 eurot. Mõlemad näitajad on viimase kümne aasta kõrgeimad. Kümne aastaga on üürihinnad tõusnud rohkem kui poole võrra ning selle kasvu peamiseks põhjuseks on pakkumise vähenemine.
-
aasta suvel oli üürikodu keskmine pakkumishind ruutmeetri kohta Tallinnas 9,79 eurot ja Tartus 8,17 eurot. Tänaseks on hinnatase Tallinnas tõusnud umbes 52% ja Tartus tervelt 60%. Kasv ei olnud lineaarne: selle kümnendi jooksul toimus kaks sündmust, mis pöörasid üürituru ajutiselt peapeale.
«Esimene neist oli koroonaviiruse pandeemia. 2020. aasta kevadel, kui piirid sulgusid ja lühiajalise üüri turg kokku varises, tulid tuhanded varem turistidele välja üüritud korterid pikaajalise üüri turule. Tallinnas pakkumiste arv peaaegu kahekordistus ning keskmine küsitav hind langes 12,30 eurolt 10,94 eurole ruutmeetri kohta. Üürnike jaoks oli see viimase kümnendi üks soodsamaid aegu: valik oli suur ja hindades sai kokku leppida,» kommenteeris portaali City24.ee juht Karin Noppel-Kokerov.
Teine pöördepunkt saabus 2022. aasta kevadel, kui sõjapõgenike saabumine ja üldine nõudluse kasv tõid vaid mõne kuuga kaasa järsu hinnatõusu. Kui 2022. aasta märtsis oli keskmine pakkumishind Tallinnas 13,20 eurot ruutmeetri kohta, siis juuniks tõusis see 14,56 euroni. See tase jäi pikaks ajaks ületamatuks rekordiks – kuni käesoleva suveni.
Erinevalt 2022. aasta järsust hinnatõusust sai praegune rekord teoks rahuliku, kuid järjepideva kasvu tulemusena. Kogu möödunud aasta jooksul püsib keskmine pakkumishind Tallinnas vahemikus 14,50–14,60 eurot ja jõudis juulis esimest korda 14,90 euroni. Tartus oli dünaamika sarnane: pärast möödunudaastast tipputõusu 12,50 eurot tõusis hind tänavu juulis 13,1 euroni.
Aastases võrdluses tõusid üürihinnad Tallinnas umbes 3,5% ja Tartus peaaegu 4%. See ei ole enam kriisiaja hinnašokk, vaid pigem uus normaalsus, kus igal kevadel ja suvel tõusevad hinnad eelmisest tipust pisut kõrgemale.
«Peamine rekordhindade põhjus peitub pakkumise vähenemises. Kui pandeemiaaastatel oli Tallinnas umbes 2000 aktiivset üürikuulutust, siis tänavu juulis oli neid vaid pisut üle tuhande. Tartus on aktiivsete pakkumiste arv suvehooaja alguses samuti märgatavalt väiksem kui suuremate valikuvõimalustega aastatel. Väiksem pakkumiste arv tähendab üürileandjate jaoks tugevamat positsiooni: korterid leiavad elanikud kiiremini ja surve hinnas järele anda väheneb,» ütles Noppel-Kokerov.
Nõudlust toetavad korraga mitmed tegurid. Kõrged laenuintressimäärad ja kinnisvara kõrged müügihinnad suunasid osa potentsiaalseid ostjaid üüriturule, linnadesse saabub jätkuvalt uusi elanikke ning sügisel suureneb nõudlus traditsiooniliselt tudengite saabumise tõttu. Eriti selgelt väljendub see Tartus, kus üüriturg järgib paljuski akadeemilist rütmi.
Statistika paljastab korduva seaduspära: pakkumiste arv kasvab juulis ja augustis, kui omanikud toovad korterid turule tudengite saabumise eel, ning samal ajal saavutab hinnatase sageli oma aastased tipud.
Üürniku seisukohast tasub meeles pidada, et tegemist on pakkumishindadega, mitte tehinguhindadega. Küsitav hind ja lõplik kokkulepe ei pruugi kattuda ning läbirääkimisruumi on olemas ka rekordiliselt kõrge hinnataseme juures, eriti kauem turul olnud korterite puhul.
Lisaks on linnasisesed hinnavahed jätkuvalt suured: keskmine näitaja sisaldab nii uusehitiste kortereid kesklinnas kui ka renoveerimata elamispindu äärelinnas.
«Neil, kes plaanivad kolimist, tasub võimalusel vältida üürituru kõige aktiivsemat perioodi – juuli lõpust septembrini – ja otsida sobivat elamispinda hilissügisel, kui konkurents üürnike vahel on väiksem,» soovitas Noppel-Kokerov.
Omanike jaoks aga kinnitab statistika, et heas korras ja kõrge energiatõhususega korter leiab praegusel turul kiiresti üürniku ning kõrgemat hinda on lihtsam põhjendada kui varem.
Selge on üks: kümne aasta andmed ei anna alust oodata üürihindade langust. Üüriturg nii Tallinnas kui ka Tartus on jõudnud tasemele, kus uuest hinnarekordist võib saada mitte erand, vaid iga uue suve tavaline nähtus.
