Ehkki viimasel ajal on majandusest tervikuna tulnud positiivseid uudiseid, teevad kolmapäeval avaldatud töötleva tööstuse andmed pigem muret, märgib Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. Sellest teatab BNS.
„Viiendat kuud järjest näeme tootmismahtude langust, kusjuures langus süveneb. Maikuus vähenes töötleva tööstuse toodangu maht aastataguse ajaga võrreldes 3,5 protsenti ja juunis 5,3 protsenti,“ märkis Eamets.
Eametsa sõnul on loogiline, et suvel näiteks elektrienergia tootmine väheneb, kuna väljas on valge ja kodudes soe. „Kuid langus suurtes ja töömahukates harudes ei saa kuidagi olla seotud hooajaliste teguritega. Võtame näiteks mööblitööstuse, kus mahud vähenesid 19,5 protsenti, või puidutööstuse kaheprotsendilise langusega. Suvi peaks ju olema kõige aktiivsem ehitushooaeg, mis tähendab, et puidutööstus peaks saavutama rekordilisi mahte. Järelikult ehitatakse kas ebapiisavalt või rajatakse objekte, kus puit pole nii nõutud — näiteks teid, viadunkte ja rampe,“ ütles Eamets.
„Väga pikka aega on langus teinud muret ka toiduainetööstuses, eriti piimatööstuses, kus positiivseid näitajaid registreeriti viimati aasta tagasi. Ja seda hoolimata sellest, et meil on maailma ühed parimad tingimused piimatootmiseks. Miinuses on ka metallitoodete ning arvutite ja elektroonikatoodete tootmine. Viimane sõltub muidugi üksikutest suurtest tarnetest: kui aasta tagasi juunis oli mingi suur tehing, siis selle aasta ühe kuu näitajad ei saagi olla väga kõrged,“ jätkas Eamets.
Ehkki toiduainetööstus tervikuna näitas langust, läheb lihatööstusel praegu hästi — kasv aastataguse ajaga võrreldes on 9 protsenti. Kui vaadata lihatööstuse üldist mahuindeksit, siis nii kõrgel tasemel oli see viimati 2022. aasta augustis ehk praktiliselt neli aastat tagasi, märkis Eamets.
Eametsa sõnul näitavad kiiret kasvu ka mäetööstus ja põlevkivi kaevandamine, kuna nafta kõrge hind on muutnud põlevkiviõli tootmise tasuvaks. „Arvestades, kuidas nafta hind maailmaturul kõigub, on selliseid kasumlikke kuid tõenäoliselt veelgi tulemas,“ ütles Eamets.
„Hooajalisuse tõttu näitas märkimisväärset kasvu ka turbatööstus, teine küsimus on see, kui palju meil sellest Eestile spetsiifilisest harust üldse alles on jäänud. Turba kaevandamine on kujukas näide sellest, kuidas „rohetiiger“ neelas ühe meie traditsioonilistest tootmisharudest,“ märkis Eamets.
Tema sõnul läheb hästi ka ravimitootmisega tegelevatel farmaatsiaettevõtetel — kasv on tervelt 40 protsenti. Samuti areneb edukalt väikelaevade ja haagiste tootmine, kuid siin on sama lugu: ühe või mitme suure tellimuse täitmine võib kuu näitajaid oluliselt tõsta. Kindlalt plusspoolel on ka metallitööstus 19-protsendilise kasvuga.
„Kokkuvõtteks võib öelda, et töötleva tööstuse üldpilt teeb muret, kuna paljud suured harud, kus töötab palju inimesi (toiduaine-, puidu-, mööblitööstus ja nii edasi), on raskustes. Kui lähikuudel olukord ei parane, hakkab mahtude vähenemine mõjutama ka töötuse taset, mis seni on kindlalt langenud,“ lisas Eamets.
