Kui plaani järgi pidi Rail Balticu põhitrass valmima 2030. aastal, siis nüüd leppisid Balti riikide peaministrid kokku, et valmimisaeg lükkub hiljemalt 2034. aastasse, kirjutab Postimees, vahendab BNS.
Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhid rõhutasid, et Rail Baltic on kolme riigi ühine ja strateegiliselt oluline projekt, mis parandab ühendusi, tugevdab konkurentsivõimet ja julgeolekut ning toetab sõjalist liikuvust.
Peaministrid leppisid kokku, et eesmärk on avada Rail Balticu põhitrass liikluseks Euroopa Liidu järgmise, 2028.–2034. aasta eelarveperioodi jooksul, püsides võimalikult lähedal seni kokku lepitud ajakavale. Rail Balticu rahastamine on Balti riikidele järgmise EL-i eelarve läbirääkimistel üks peamisi prioriteete.
Eestis jätkuvad juba alustatud ehitustööd plaanipäraselt. Edasised ehitusgraafikud, investeeringute prioriteedid ja rahastamisvajadus täpsustatakse Balti riikide vahel ning kooskõlastatakse Euroopa Komisjoni ja Poolaga.
Peaministrite ühisavaldus
Eesti, Läti ja Leedu kinnitavad taas, et Rail Baltica on meie ühine strateegiline projekt ning oluline Euroopa investeering julgeolekusse, sõjalisse mobiilsusse, ühenduvusse ja konkurentsivõimesse. Selle täielikku potentsiaali saab realiseerida üksnes pideva piiriülese raudteeühenduse kaudu, mis seob Balti riigid ülejäänud Euroopaga. Muutunud julgeolekukeskkond piirkonnas, selle majanduslik mõju ja kaitseinvesteeringute järsk kasv on avaldanud märkimisväärset survet idatiiva riikide eelarvetele, kes samal ajal vastutavad Euroopa Liidu välispiiri kaitsmise eest agressori suunal.
Me kohustume ühiselt muutma Rail Baltica põhiliini toimivaks järgmise EL-i mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) perioodi jooksul, säilitades samal ajal eesmärgi jätkata ehitamist võimalikult lähedal praegu kokkulepitud ajakavale, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2025/1332.
Selle tagamiseks võtavad projektipartnerid õigeaegselt kasutusele vajalikud ühtsed käitamis- ja juhtimissüsteemid, määratlevad ehitusgraafikud, investeerimisprioriteedid ja riiklikud kohustused, et ühiselt edasi liikuda.
Seda protsessi koordineeritakse tihedalt Euroopa Komisjoni ja Poola Vabariigiga, tagades täieliku kooskõla Rail Baltica ühenduse, rahastamismehhanismide, terviklike tööplaanide ja ühtsete rakendustähtaegade osas.
Rail Baltica täielikku kasu ei ole võimalik saavutada üksikute riiklike lõikude kaudu, vaid üksnes juhul, kui raudtee toimib sõjalises mobiilsuses olulist rolli täitva integreeritud piiriülese koridorina.
Eesti, Läti ja Leedu on jätkuvalt pühendunud Rail Baltica edukale elluviimisele ning rõhutavad prognoositava EL-i toetuse tähtsust järgmise MFF-i raames. Projekti eduka elluviimise tagamiseks toetame järgmise EL-i MFF-i üle peetavatel läbirääkimistel ühiselt vähemalt 10 miljardi euro suuruse sihtotstarbelise eraldise tagamist Rail Baltica projektile Balti riikides, eelkõige Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility) sihtotstarbelise rahastamise kaudu.
Ehituse katkematuks jätkamiseks alates 2026. aastast kuni järgmise MFF-i käivitumiseni on hädavajalik tagada õigeaegne sildfinantseerimine ning säilitada selle EL-i strateegilise idapiiri projekti puhul järgmise MFF-i perioodil EL-i kaasrahastamise määr kuni 85 protsenti.
Selline korraldus võimaldab meil säilitada ehitustööde tugeva tempo, kontrollida kulusid ja kasutada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames täiel määral piiriülese taristu rahastamise võimalusi. Projekti elluviimise ajakava kooskõlla viimine järgmise MFF-iga loob usaldusväärse ja tõhusa tee Rail Baltica lõpuleviimiseks, tagades samal ajal Euroopa ja riikliku rahastamise tõhusa tasakaalu.
Rail Baltica põhiliini esimese etapi elluviimiseks tuleb projektis saavutada märkimisväärne kulude vähenemine. Riigid peavad pidevalt jälgima ja võimaluse korral kohandama projekti tehnilisi üksikasju, mis ei mõjuta kokkulepitud olulisi käitamisnõudeid, tuginedes kogu elutsükli kulude igakülgsele hindamisele.
Rail Baltica projekteerimisjuhised määratlevad jätkuvalt projekti ühised parameetrid ning võimaldavad nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja vastavalt nendega kokkulepitud muudatuste juhtimise menetlustele teha erandeid, kahjustamata seejuures koridori koostalitlusvõimet.
Kolm Balti riiki püüavad ühtlustada oma ehitus-, materjali- ja tööjõuressursse, et vähendada inflatsiooni ja turu ülekuumenemise riski. Samuti lepivad kolm Balti riiki eelnevalt kokku ühistes standardites, mis seavad esikohale piiriülese ühenduse valmimise ning võimaldavad kiiremat elluviimist ja paremat kulude kontrolli.
Rõhutame, et Rail Baltica edukaks elluviimiseks on vaja nii tihedat piirkondlikku koostööd kui ka selget riiklikku vastutust. Iga liikmesriik vastutab jätkuvalt oma rakendus- ja rahastamiskohustuste täitmise eest ega tekita sellega täiendavaid kohustusi ega vastutust teistele projektis osalevatele riikidele.
