Kevade saabudes kimbutavad paljusid inimesi väsimus, energiapuudus ja keskendumisraskused. Psühholoogi sõnul reageerib keha niimoodi hooajamuutustele, kuid õnneks on kevadväsimust võimalik ennetada ja leevendada.
Kevadväsimust hakkavad inimesed tundma peamiselt talve lõpus ja kevade alguses ning see kestab enamasti paar nädalat kuni kuu. „Kevadväsimuse peamised põhjused on valguse hulga muutus, vitamiinipuudus ning talvise eluviisi ja värskelt seljataha jäänud suurema viirusteperioodi mõju,“ selgitab Meliva psühholoog Beatrice Ernest.
Psühholoogi sõnul on kevadväsimus organismi kohanemisreaktsioon hooajaliste muutuste korral ja üsna tavaline nähtus. See avaldub üldise väsimuse, energiataseme languse ja keskendumisraskustena. Paljud inimesed kogevad kevade saabudes ka meeleolukõikumisi ja uinumishäireid.
Peale igapäevaste toimetuste mõjutab kevadväsimus inimeste hakkamasaamist ja motivatsiooni tööl. „On oluline, et ka tööandjad teaksid, miks kevadväsimus tekib, kuidas see inimesi mõjutab ja mida selle leevenduseks teha saab,“ rõhutab kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.
Kevadväsimust soodustab vähene liikumine
Psühholoogi sõnul soodustavad külmad talveilmad ja lühikesed päevad siseruumides olemist ja vähest liikumist. Ka talvisest elurütmist väljatulek võib nõuda suurt pingutust. „Mida vähem ennast liigutame, seda raskem on aktiivse eluviisiga uuesti alustada ja seda rohkem oleme väsinud. Seetõttu võib kevadel kasvõi kerge jalutuskäik ootamatult kiiresti võhmale võtta. Rääkimata vaimsest pingutusest, mida õue minekuks tegema peab,“ kirjeldab psühholoog.
Samuti harjub inimese keha talveperioodil vähema valgusega ning muutub ka keha hormonaalne tasakaal. „Kui päevad pikenevad ja valguse hulk suureneb, mõjutab see kehas melatoniini ehk unehormooni ja serotoniini ehk heaoluhormooni tootmist. See võib omakorda tekitada kehas ajutise seisundi, millega kaasnevad meeleolukõikumised ja unehäired,“ selgitab Ernest.
Oma roll on ka vitamiinipuudusel. Näiteks võib talve jooksul alaneda D-, C- ja B12-vitamiini ning raua tase. „Suvel ja sügisel täisväärtuslikest kodumaistest puu- ja köögiviljadest saadud vitamiinide ja mineraalainete varud organismis on kevadeks otsakorral. Vitamiinipuudusest annab märku jõuetus, loidus, hajameelsus ja apaatsus,“ räägib psühholoog. Lisaks võib organism kevadeks olla viiruste põdemise järel kurnatud.
Kevadväsimust saab ennetada
Lisaks iga inimese enda teadlikule tegutsemisele saavad kevadväsimuse korral aidata tööandjad. „Töötaja heaolu peab olema prioriteet aasta ringi. Kuid näiteks talvel ja kevadel võiks kindlasti regulaarselt kontorisse tuua vitamiinirohkeid puuvilju ja marju,“ toob Kirsiste näite.
Samuti toovad töötajatele palju kasu vaimse tervise hoidmise koolitused ning aktiivset eluviisi toetavad tegevused. Heaks lahenduseks on tööandjate korraldatavad kõndimis- või liikumisväljakutsed ja sporditoetus. Oluline on ka tööandja ravikindlustus, mis aitab töötajatel lihtsamini saada professionaalset psühholoogilist abi ja katab sellega seotud kulud.
Psühholoogi sõnul on kevadväsimust võimalik ennetada, kui süüa mitmekesiselt, hoida regulaarset unerežiimi, viibida võimalikult palju päevavalguses ning olla füüsiliselt aktiivne. „Vähene liikumine võib kevadväsimust süvendada ja seepärast on oluline püsida füüsiliselt aktiivne. Ka kerge liikumine loeb,“ rõhutab Ernest.
Millal otsida professionaalset abi?
Kevadväsimus on enamasti ajutine, kuid kui sümptomid kestavad pikemat aega või häirivad igapäevaelu, võib olla tarvis pöörduda spetsialisti poole. Püsiv väsimus ja meeleolulangus võivad viidata ka muudele terviseprobleemidele, nagu depressioon või rauavaegusaneemia.
