Selle aasta 1. jaanuarist kuni 19. septembrini on politsei registreerinud juba 391 lähisuhtevägivalla juhtumit, kus kannatanu oli vähemalt 69-aastane, teatas Siseministeerium neljapäeval, rahvusvahelisel eakate päeval, vahendab BNS.
-
aasta suhteuuring näitab, et politseisse jõuab vaid osa lähisuhtevägivalla juhtumitest: vähemalt ühest intsidendist teataski umbes 23% elanikest vanuses 18–74 aastat, kuid on alust arvata, et eakate hulgas on see näitaja märgatavalt madalam. Sageli ei taju eakas inimene temaga toimuvat lähisuhtevägivallana või ei soovi sellest rääkida. Seda takistavad häbi, hirm või veendumus, et perereda asju ei tohi kodust välja viia, eriti kui vägivallatsejaks on tema enda laps.
„Lähisuhtevägivald ei saa olla perekonna siseasi. Iga inimene peab tundma end turvaliselt oma kodus ja lähedaste seas. Eriliselt oluline on, et me kõik märkaksime neid eakaid, kes on hädas, kuid ei julge või ei oska abi paluda,” ütles siseminister Igor Taro.
„Eakate väärikus ja turvalisus peavad olema kaitstud ka siis, kui inimene vajab igapäevaelus kõrvalabi. Hoolt vajavate eakate kaitseks muudame karistusseadustikku selliselt, et abita jätmine muutuks kriminaalkorras karistatavaks teoks. See on vajalik ühiskonna kõige haavatavamate, teistest sõltuvate liikmete inimväärikuse kaitsmiseks. Abistaja peab tagama oma hoolealuste inimväärikuse austamise,” sõnas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
-
aastal pöördus Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuse poole 228 eakat, mis moodustas kuus protsenti kõigist pöördunutest. Tänavu on ohvriabitöötajatelt abi saanud juba 173 üle 65-aastast inimest. Vägivald ei tähenda alati peksmist. Selleks võivad olla ka alandamine ja ähvardamine, suhtlusringi piiramine või rahaline kontroll. Tavaliselt arvatakse, et lähisuhtevägivald leiab aset mehe ja naise vahel, kuid eakate puhul võib vägivallatsejaks olla nende täiskasvanud laps, lapselaps või muu sugulane.
„Meie ühine ülesanne on märgata märke, mis viitavad sellele, et inimene ei pruugi oma kodus olla ohutus kohas: hirm, endasse sulgumine, seletamatud vigastused või fakt, et keegi teine kontrollib tema suhtlust ja igapäevaseid otsuseid. Tasub rahulikult küsida, kas ta tunneb end turvaliselt, ja anda märku, et ohvriabi on olemas ning valmis tuge pakkuma ka siis, kui inimene ei ole veel valmis otsustavateks sammudeks,” ütles Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juhataja Kaire Tamm.
„Hooliv ühiskond ei jäta kedagi oma murega üksi. Eakas inimene peab teadma oma õigusi ning tundma, et tema vajadusi märgatakse ja õigusi austatakse. See on humanismi ja inimväärikuse küsimus, seda nii abi vajava kui ka selle osutaja poolt. Eakate iseseisva ja turvalise elu toetamiseks korraldame üle Eesti tasuta õigusabi teabepäevi, kus saab lihtsat ja praktilist nõu oma õiguste kohta,” lisas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Kriisitelefon ohvriabi nõuandeliinil 116 006 töötab ööpäevaringselt. Otsese ohu korral tuleb helistada numbril 112.
