Eesti Kiirabi Liit pöördub avalikkuse, otsustajate, tervishoiuvaldkonna partnerite ning valitsuse poole seoses 2028. aastaks kavandatavate muudatustega Eesti kiirabisüsteemis, rõhutades, et need peavad põhinema analüüsidel, teatab BNS.
Kavandatavad muudatused näevad muu hulgas ette arstibrigaadide arvu vähendamist,
arstibrigaadide ümberkujundamist arstlikeks toetusüksusteks, kaheliikmeliste kiirabibrigaadide
laialdasemat kasutuselevõttu ning mitmes piirkonnas ööpäevase kiirabivalmiduse vähendamist.
Nende muudatuste mõju ulatub kaugele üle tavapärase töökorralduse küsimuste. Tegemist on
otsustega, mis võivad mõjutada patsientide ellujäämist, tervisetulemusi, piirkondlikku
turvalisust, tervishoiusüsteemi toimepidevust ning Eesti kriisivalmidust.
Eesti Kiirabi Liit peab äärmiselt murettekitavaks asjaolu, et vaatamata korduvatele viidetele
olemasolevatele analüüsidele, modelleerimistele ja mõjuhindamistele ei ole nende otsuste
aluseks olevad andmed, metoodika ega tulemused olnud kiirabiteenuse osutajatele ja
erialaorganisatsioonidele sisuliselt kättesaadavad. Seetõttu on Eesti Kiirabi Liit esitanud
Sotsiaalministeeriumile, Terviseametile ja Tervisekassale põhjalikud teabenõuded, et saada
ülevaade reformi aluseks olevatest arvutustest, simulatsioonidest, riskianalüüsidest ja
otsustusprotsessist.
Eriti tõsiseks muudab olukorra asjaolu, et Kaitseväe peaarsti sõnul ei olnud planeeritavale
reformile enne 2026. aasta septembrit küsitud kaitseväe hinnangut riigikaitselises vaates.
Samuti märgib kaitseväe peaarsti koostatud hinnang, et Sotsiaalministeerium ei olnud
Kaitseväele edastanud reformi mõjusid käsitlevaid analüüse, matemaatilisi mudeleid ega
sõjamängude tulemusi.
Kaitseväe hinnang on selge: kavandatav reform võib kriisi- ja sõjaolukorras vähendada
kiirabisüsteemi võimekust ja toimepidevust. Kaitsevägi rõhutab, et kolmeliikmelised
kiirabibrigaadid tagavad olulise personalireservi, mida on võimalik kasutada olukorras, kus osa
töötajaid kriisi tõttu töölt eemale jääb või langeb välja haigestumise, vigastuste või läbipõlemise
tõttu. Kaheliikmeliste brigaadide süsteemis selline reserv puudub. Kaitseväe hinnangul
vähendab see kiirabi säilenõtkust ning raskendab võimekuse säilitamist pikaajalises kriisi- või
sõjaolukorras.
Rahvusvahelised teadusuuringud viitavad samuti sellele, et kiirabibrigaadi suurus mõjutab nii
töö efektiivsust kui ka patsientide ravitulemusi. Avaldatud uuringutes on leitud, et
kaheliikmelised meeskonnad võivad teatud kriitilistes olukordades vajada täiendavat abi või
kulutada patsiendi käsitlemisele oluliselt rohkem aega. Mitmes uuringus on suuremate
meeskondade kasutamine seostunud paremate ravitulemustega haiglavälise südameseiskuse
korral. Need tulemused väärivad põhjalikku arvesse võtmist enne Eestis pöördumatute
süsteemsete muudatuste tegemist.
Lisaks puudutab reform olulisel määral regionaalset turvalisust. Eesti Kiirabi Liit on juhtinud
tähelepanu sellele, et paljudes maakondades on haiglad ja teeninduspiirkonnad üksteisest
kaugel. Kui öiseid brigaade vähendatakse või suletakse, võib ühe väljakutse teenindamine jätta
suure piirkonna pikaks ajaks ilma kohapealse kiirabikatteta. Sellises olukorras pikeneb
vältimatult reageerimisaeg järgmistele eluohtlikele sündmustele ja väheneb süsteemi võimekus
teenindada samaaegseid väljakutseid.
Eesti Kiirabi Liit ei ole reformide ega arengute vastu. Vastupidi, kiirabisüsteemi tuleb pidevalt
arendada ja kaasajastada. Kuid nii suure mõjuga muudatusi ei ole võimalik põhjendada üksnes
teoreetiliste mudelite, prognooside või eelarveliste eesmärkidega. Enne lõplike otsuste tegemist
peavad olema avalikult ja sõltumatult hinnatud nende mõju patsiendiohutusele, ravikvaliteedile,
kiirabi kättesaadavusele, töötajate töökoormusele, süsteemi toimepidevusele ning
riigikaitselisele valmisolekule.
Eesti Kiirabi Liit kutsub Sotsiaalministeeriumi, Terviseametit ja Tervisekassat üles avalikustama kiirabireformi aluseks olevad analüüsid, mudelid, simulatsioonid ja mõjuhindamised; viima läbi sõltumatu eksperthinnangu reformi aluseks olevatele modelleerimistulemustele; korraldama enne kaheliikmeliste brigaadide laialdast kasutuselevõttu kontrollitud pilootprojekti ning avaldama selle tulemused ning hindama reformi mõju riigikaitsele, kriisivalmidusele ja elutähtsa teenuse toimepidevusele.
Samuti tehti ettepanek kaaasama otsustusprotsessi kiirabiteenuse osutajad, erialaseltsid, töötajate esindajad ning piirkondlikud partnerid ja loobuma lõplike otsuste tegemisest enne, kui nende ohutus ja põhjendatus on läbipaistvalt tõendatud.
Kiirabi ei ole pelgalt tervishoiuteenus. Kiirabi on Eesti inimeste turvatunne, tervishoiusüsteemi
esimene lüli ning osa riigi kriisivalmidusest ja julgeolekust. Sellest tulenevalt peavad
muudatused olema läbimõeldud, teaduspõhised, avalikud ja põhjendatud. Eesti Kiirabi Liit ootab, et enne Eesti kiirabisüsteemi ümberkujundamist antakse ühiskonnale veenvad vastused küsimustele, millele seni ei ole vastatud.
