Eelarve koostamisel otsustab riik, milliseid väljamakseid säilitada, suurendada või tühistada. 2027. aasta lõplikku finantsplaani ei ole veel vastu võetud, mistõttu on osa soodustuste saatus pärast uut aastat esialgu veel ebaselge. „MK-Estonia” uuris juba kinnitatud uuendusi ja selgitas välja, mida võivad oodata need, kes arvestavad abiga.
Üks märgatavamaid muudatusi riiklikul tasandil puudutab lastega peresid.
Sotsiaalministeeriumi teatel asendab alates 1. oktoobrist 2026 toitjakaotuspensioni samanimeline toetus, mille suuruseks saab 345 eurot.
Seda makstakse lapsele, kes on kaotanud vanema enne 19-aastaseks saamist, ning kui ta veel õpib – kuni 21-aastaseks saamiseni. Muudatus puudutab umbes 6700 last ja õppivat noort. Toetuse suurus ei sõltu enam surnud vanema palgast ega pereliikmete arvust.
Sotsiaalministeerium eeldab, et uuendus aitab parandada perede materiaalset olukorda ja vähendada vaesusriski üksi last kasvatavates peredes. Edaspidi indekseeritakse toetust kord aastas vastavalt tarbijahinnaindeksile.
Uus vanusepiir
-
aastal jõustuvad puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused ja sellega seotud määrused. Eelduste kohaselt tagavad need laste võrdsema kohtlemise ning muudavad süsteemi selgemaks ja arusaadavamaks.
Nii tõstetakse alates 1. veebruarist 2027 puudega lapse vanusepiiri 16 eluaastalt 18 eluaastani.
„See tähendab, et edaspidi saab lapse puude raskusastet tuvastada kuni tema 18-aastaseks saamiseni ning töövõimet hakati hindama alles pärast tema täisealiseks saamist,” selgitab ministeeriumi nõunik Margit Tamm.
Alates 1. veebruarist 2027 tuleb alla 18-aastaste laste vanematel ja eestkostjatel puude raskusastme tuvastamiseks pöörduda Sotsiaalkindlustusameti, mitte Töötukassa poole.
Erandiks on lapsed, kellel on varem – näiteks 16–17-aastaselt – juba tuvastatud vähenenud töövõime või puue nagu tööealise vanuse isikul. Nemad saavad endiselt esitada ühise taotluse (töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks) Töötukassa kaudu või pöörduda otse Sotsiaalkindlustusameti poole.
Amet pikendab 16-aastaseks saanud alaealise puude otsust kuni tema 18-aastaseks saamiseni.
-
Näide 1: Laps saab 10. märtsil 2028 16-aastaseks. Puude raskusaste ja sotsiaaltoetus on talle määratud kuni 9. märtsini 2028. Sotsiaalkindlustusamet pikendab otsuse kehtivusaega kuni lapse 18-aastaseks saamiseni – ehk kuni 9. märtsini 2030.
Nendest muudatustest teavitab Sotsiaalkindlustusamet lapse esindajaid iseteeninduse kaudu.
Mis saab pärast 1. veebruari 2027 16–17-aastaste suhtes juba vastu võetud otsustest ja tööealiste isikute toetustest?
Kui enne 1. veebruari 2027 esitatud taotluse alusel on vähemalt 16-aastasel lapsel juba tuvastatud puude raskusaste ja määratud sotsiaaltoetus nagu tööealisele, jätkatakse toetuse maksmist senises suuruses kuni määruse kehtivusaja lõpuni.
-
Näide 2: Laps on 17-aastane ja tema suhtes määratud tööealise isiku puude raskusaste kehtib kuni 30. juunini 2028. Kuni selle kuupäevani kehtivad nii otsus kui ka toetus.
Kui 16-aastase lapse otsuse kehtivusaeg lõpeb enne tema 18-aastaseks saamist, säilivad määratud puude raskusaste ja sotsiaaltoetuse maksmine endises suuruses kuni täisealiseks saamiseni (kuni 18-aastaseks saamiseni).
-
Näide 3: Laps on 16-aastane, tema sünnipäev on 24. märtsil. Otsus puude raskusastme tuvastamise ja sotsiaaltoetuse määramise kohta kehtib kuni 23. märtsini 2027. Sotsiaalkindlustusamet pikendab seda kuni 23. märtsini 2028 – ehk kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Motiivi lisamine
Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad teatavad, et kõik toetusmeetmed säilivad ning mingeid suuremaid kärpeid plaanis ei ole. Kuid 2024. aastal vastu võetud kulude kärpimise otsused on endiselt elluviimise järgus. Need puudutavad ministeeriumi valitsemisala asutuste personali- ja majandamiskulusid, aga ka aastateks 2025–2028 ette nähtud siht- ja tegevustoetusi.
„Näiteks toonaste otsuste tulemusel ei toimu alates 2027. aastast enam noorsootöö valdkonna taotlusvooru „Noorte heaks”,” selgitab ministeeriumi nõunik Aire Koik. „Selle kaudu said noorsootööasutused, noorteühingud ja huvikoolid toetust oma projektidele.”
Kuid muudatused haridusvaldkonnas ei piirdu eelarveotsustega.
Alates 1. jaanuarist 2027 jõustuvad keeleseaduse muudatused. Nende kohaselt kehtestatakse inimestele, kes teevad korduvalt eksamit samale eesti keele oskuse tasemele, riigilõiv summas 50 eurot.
Seda võetakse neilt, kes registreeruvad sama taseme eksamile kolmandat ja iga järgnevat korda.
Lisaks suurendab riik maksimaalset rahatrahvi eesti keele ebapiisava oskuse eest: juriidilistele isikutele kuni 9600 eurot, füüsilistele isikutele kuni 1280 eurot.
Nagu Haridusministeeriumis selgitatakse, on selle uuenduse eesmärk tõsta inimeste vastutust ja nende motivatsiooni keelt õppida.
Bürokraatiale – ei!
Suvel kiitis valitsus heaks muudatused tööhõiveprogrammis. Uuenduste eesmärk on muuta teenused majanduslikult tõhusamaks ja paremini konkreetsetele rühmadele suunatuks ning vähendada bürokraatiat.
Töötukassa teatel on alates 2026. aasta septembrist lõpetatud eraldiseisvate teenustena arenduskoolituse, kogemusnõustamise ja rahvusvahelise kaitse saajate töölesaamise toetamise osutamine. Rahvusvahelise kaitse saajatele kehtivad samad tingimused mis teistele tööotsijatele, näiteks õigus palgatoetusele.
Alates septembrist toimib proovitöö teenus. Nüüd saab Töötukassa konsultant vajadusel leppida tööotsijale kokku ühepäevase proovitöö. Eelduste kohaselt võimaldab selline päev tööandjal hinnata inimese kutseoskusi ning tööotsijal – enne töölepingu sõlmimist – tutvuda töökohustustega vabal ametikohal.
Plaanides on alates 2027. aasta aprillist lihtsustada menetlust tööandjatele, kes võtavad tööle ja säilitavad tööhõives tervisepiirangutega inimesi. Nad ei pea eelnevalt välja selgitama, milline programm konkreetsel töötajale sobib: piisab pöördumisest Töötukassa poole, kus valitakse vajalik lahendus ühtse teenuse raames.
Oluliselt muutub ka tööpraktika teenus. Selle korraldamisel ei sõlmita tööandjaga enam lepingut. Lisaks bürokraatia vähendamisele tõuseb tööpraktika ajal makstava stipendiumi suurus. Fikseeritud 3,84 euro asemel päevas võrdub see neljakordse minimaalse tunnitasu määraga (praeguse seisuga on üks selline määr 5,67 eurot).
Muudatused puudutavad ka sõidukulude hüvitamist. Edaspidi makstakse seda juhul, kui inimese elukoht asub tööturuteenuse osutamise kohast enam kui kümne kilomeetri kaugusel. Erand on ette nähtud tervisest tingitud piirangutega inimestele: neile kuulub hüvitus ka esimese kümne kilomeetri eest – fikseeritud määraga 5 eurot.
Kohalikud omavalitsused
Tallinnas, Narvas ja Tartus ei ole järgmise aasta eelarveprojektid veel valmis, mistõttu on varajane rääkida eelseisvatest muudatustest sotsiaaltoetuste valdkonnas. Maardus seevastu on plaanid juba paigas.
„Maardu linn ei kavatse 2027. aastal kohalikke toetusi kärpida ega tühistada. Samuti ei ole plaanis karmistada nende saamise tingimusi, kitsendada saajate ringi ega vähendada väljamakseid,” kinnitab Maardu linnavalitsuse esindaja Jelena Katsuba.
Üks olulisemaid muudatusi puudutab lapse sünnitoetust. Alates 1. jaanuarist 2027 tõuseb väljamakse esimese lapse puhul 400 eurolt 1000 eurole, teise lapse puhul 500 eurolt 1100 eurole. Toetused kolmanda ja iga järgmise lapse sünni puhul samuti kasvavad, kuid vähemal määral.
Lisaks plaanitakse Maardus suurendada pensionäride toetust 65. sünnipäevaks, toetust ravimite ostmiseks ja ühekordset väljamakset raske materiaalse olukorra puhul. Samuti on plaanis laiendada Maardu perede ja laste ringi, kellel on õigus koolitoetusele.
