Valitsus kinnitas Eesti ametliku seisukoha laste ohutuse küsimuses internetis, mille kohaselt tuleks sotsiaalmeedia keelustamise asemel alaealistele kohustada platvorme kandma reaalset vastutust turvalise e-keskkonna loomise eest, kirjutab BNS.
Peaminister Kristen Michali sõnul peavad laste ja noorte kaitsmisel digikeskkonnas suuremat vastutust kandma platvormid. „Eestil on koos Euroopa Liiduga piisavalt jõudu, et seda neilt nõuda. Pelgalt vanusepiirangutest ei piisa: need peavad tegelikult toimima ning samal ajal tuleb võidelda sõltuvust tekitavate algoritmide ja disainilahendustega, mis mõjutavad kõiki kasutajaid. Olulist rolli mängivad ka lapsevanemad ning inimeste teadlikkus sellest, kuidas platvormid meie tähelepanu köidavad ja kasutusharjumusi kujundavad,” ütles Michal.
„Kutsusin augustis kokku tippekspertidest koosneva nõukogu sotsiaalmeedia mõju küsimustes noortele ja nende vaimsele tervisele, mis andis samuti oma panuse selle seisukoha kujundamisse. Nõukogu tegevus sellega ei lõpe: tööd jätkatakse noorte kaasamisega ning novembri lõpus esitab nõukogu valitsusele oma lõplikud ettepanekud,” lisas peaminister.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul näitab olemasolev maailmakogemus, et keelud ei ole efektiivne lahendus, kuna noored leiavad viise piirangutest kõrvale hiilimiseks või siirduvad varjatumatesse teenustesse, kus kaitse on veelgi nõrgem.
Eesti ei toeta ka ühtse üleeuroopalise tehnilise vanusekontrolli lahenduse kehtestamist kohustuslikuna, vaid eelistab riskipõhist lähenemist, mis kaitseb kasutajate privaatsust ja jätab liikmesriikidele õiguse memilih sobivaimad siseriiklikud lahendused.
Pakosta sõnul on ebaõiglane jätta vanemad üksi võitlusse mitmemiljardiliste algoritmidega. „Ega me ei lahenda bussi rikkes pidurite probleemi sellega, et keelame lastel sellega sõita või paneme vanematele kohustuse kontrollida selle tehnilist seisukorda. Vastupidi, me nõuame bussitootjatelt töökindlaid pidureid ja turvalisemaid sõidukeid ning veoteenuse korraldajatelt ohutut teenust,” selgitas minister.
Ta rõhutas, et sama loogika peab kehtima ka digimaailmas: noori ei saa lihtsalt digiühiskonnast välja sulgeda, kuna neil peab säilima õigus saada infot ja suhtlema eakaaslastega. „Vastutus tuleb panna platvormidele endile – nad peavad eemaldama manipuleerivad algoritmid, lõpetama laste tähelepanu pealt teenimise ja looma keskkonna, mis on kõigile turvaline,” ütles ta.
Valitsuse kinnitatud seisukoha kohaselt nõustub Eesti Euroopa Komisjoniga selles, et platvormid peavad lõpetama manipuleerivate ja sõltuvust tekitavate disainilahenduste, nagu lõputu kerimine ja automaatne taasesitus, kasutamise.
Eesti toetab samuti otsustavalt suunda, et alaealiste kontodel oleksid vaikimisi aktiveeritud kõrged privaatsus- ja turvaseaded ning järelevalve väga suurte veebiplatvormide üle muutuks kiiremaks ja tõhusamaks.
Kuid läbirääkimistel Brüsseliga seisab Eesti vastu laiaulatuslikele keeldudele ja vastutuse veeretamisele peredele. Eesti valitsus ei toeta Euroopa Komisjoni plaani kehtestada sotsiaalmeediale ja teistele digiteenustele, sealhulgas tehisintellekti agentidele, üldist vanusepõhist keeldu.
Täna kinnitatud seisukoht annab Eestile kaaluka mandaadi koheseks ja tõhusaks osalemiseks EL-i lastekaitse määruse läbirääkimistel, et saavutada mõistlik tasakaal laste turvalisuse ja nende digiühiskonnas osalemise õiguse vahel. Nüüd esitatakse see seisukoht Riigikogule.
