Pere rahalise kindluse eest lasub vastutus mõlemal partneril, leidis enam-vähem võrdselt 70 protsenti Eesti naistest ja meestest, kes naistepäevaeelsele Citadele küsitlusele vastasid, kirjutab BNS.
Citadele pank uuris naistepäeva eel Baltimaade elanikelt, kes peaks peamiselt vastutama pere rahalise kindluse eest. Peamiselt meestele paneks vastutuse 17 protsenti ja naistele 2 protsenti Eesti inimestest. Küsitlusest selgub, et traditsioonilisemat rollijaotust nähakse kõige enam Lätis. Seal leiab 25 protsenti elanikest, et pere rahalise kindluse eest peaks peamiselt vastutama mees. Eestis jagab seda seisukohta 17 protsenti ja Leedus 15 protsenti vastanutest. Naise peamist vastutust näeb kõigis kolmes riigis vaid väga väike osa elanikkonnast: Eestis 2 protsenti, Lätis 3 protsenti ja Leedus 1 protsent.
Lisaks on Baltimaades arvestatav hulk inimesi, kes seostab peamise vastutuse pigem sissetuleku kui sooga. Eestis leiab 12 protsenti vastanutest, et pere rahalise kindluse eest peaks peamiselt vastutama kõrgema sissetulekuga partner. Lätis on sama näitaja 13 protsenti ja Leedus 8 protsenti. Citadele Balti jaepanganduse juhi Edward Rebase sõnul on naistepäeva eel eriti oluline rõhutada, et kuigi hoiakud liiguvad ühise vastutuse suunas, ei tähenda see automaatselt, et peres on ka päriselt võrdsed teadmised, ligipääs ja kokkulepped.
„Naistepäeval räägitakse sageli võrdsetest võimalustest, kuid pere rahalise kindluse puhul algab see väga praktilistest asjadest. Näiteks, kas mõlemad partnerid teavad, millised on pere püsikulud, kohustused ja säästud, kas mõlemal on ligipääs kontodele ja dokumentidele ning kas on kokku lepitud, mis juhtub siis, kui ühe sissetulek ajutiselt kaob,“ ütles Rebane. „Eesti inimestest 70 protsenti ütleb, et vastutus on mõlema partneri oma ja see on tugev sõnum, et turvatunne ei peaks langema vaid ühe inimese õlgadele. Sama oluline on aga see, et vastutus ei jääks ainult sõnadeks, vaid see peaks kajastuma ka igapäevastes kokkulepetes ja otsustes.“
Rebase sõnul tasub tähele panna ka seda, et osa inimesi seob peamise vastutuse sissetulekuga, mitte sooga, mis viitab vajadusele rollid läbi rääkida sõltumata traditsioonilistest ootustest.
„Kui peres teenib üks rohkem, võib tal tekkida tunne, et tema peabki kõige eest vastutama. Tegelikult on pere kindluse mõttes olulisem, et mõlemal oleks pilt selge ja oleksid kokku lepitud minimaalsed reeglid. Näiteks, kui suur on säästupuhver, kuidas jagatakse kohustusi ning milline on plaan ootamatute olukordade jaoks. See vähendab riski, et üks partner jääb finantsotsustest kõrvale või et koormus muutub pikapeale ebaproportsionaalseks,“ lisas Rebane.
Citadele varasem uuring näitas, et poolte Eesti inimeste hinnangul pole neil oma partneriga mingeid rahaga seotud lahkarvamusi. Kui pingeid tekib, on need kõige sagedamini seotud ootamatute väljaminekutega.
Citadele panga tellitud küsitluse viis uuringufirma Norstat läbi jaanuaris. Igas riigis küsitleti 1000 inimest.
