Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) töötab Venemaa ohu valguses välja plaane tuuma-heidutuse laiendamiseks Euroopas, kirjutab DW. Nagu teatab reedel, 31. juulil agentuur dpa, võidakse julgeolekuolukorra edasise eskaleerumise korral paigutada tuumarelvad eelkõige Poolasse, Soome ja Leetu.
NATO plaanides on juttu mittestrateegilisest tuumarelvast, mis on ette nähtud kasutamiseks vägede, lennuväljade, sadamate, juhtimispunktide ja muude sõjalise taristu elementide vastu. Selliseid lahingumoona ühikuid toimetatakse sihtmärgini hävitajate või tiibrakettide abil. Need on vähem võimsad kui strateegiline tuumarelv.
Varem ei välistanud NATO peasekretär Mark Rutte intervjuus dpa-le võimalust paigutada Euroopasse täiendavaid USA tuumarelva ühikuid. Käimasolevate arutelude üksikasju keeldus ta kommenteerimast. „Me peame tagama, et keegi ei saaks anda meie pihta tuumalööki, seismata silmitsi meie vastusammuga,“ tsiteerib agentuur Rutte sõnu.
Pärast külma sõda jäi Euroopasse umbes 100 aatomipommi Euroopas jäi pärast külma sõja lõppu ja tuumaarsenalide kärpimist alles umbes 100 USA tuumapommi B61-12, märgib dpa. Need on programmi Nuclear Sharing raames paigutatud kuuele lennubaasile viies NATO riigis: Saksamaal, Belgias, Itaalias, Madalmaades ja Türgis.
Soome ja Leedu tühistavad tuumarelva paigutamise keelu Varem teatas Leedu president Gitanas Nausėda Vilniuse valmisolekust liituda NATO tuuma-heidutussüsteemiga Venemaa Ukraina-vastase sõja foonil. Samal ajal märkis ta, et Leedul ei ole rahuajal veel otseseid plaane tuumarelva paigutamiseks oma territooriumile.
Juuni lõpus võeti Soomes vastu aatomienergia seaduse muudatused, mis tühistasid tuumarelva sisseveo ja paigutamise keelu riigi territooriumile. Need jõustusid 1. juulil.
