Paadiga Narva jõel sõites 40 sekundiks Venemaa vetesse sattunud pensionär põhjendas seda asjaoluga, et ajutine kontrolljoon oli poidega tähistamata, ning tema jutt pidas vett ka kohtus, kirjutab BNS viitega Põhjarannikule.
Tänavu 19. mai varahommikul sõitis kalamees oma paadiga Narva jõel Alutaguse vallas, kui piirivalve fikseeris tema ebaseadusliku piiriületuse. Paat oli põiganud kuni 50 meetri sügavusele Vene poolel ning viibis seal 40 sekundit. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) määras mehele 480 eurot trahvi, mille pensionär kohtus vaidlustas.
Mees viitas oma kaebuses riigipiiri seadusele, mis ütleb, et riigipiiri tähistatakse piiriveekogul ujuvate, talvel jääle paigaldatavate ajutiste piirimärkidega. Valitsuse kehtestatud määruses on kirjas, et ujuv piirimärk on poi või tooder ja see märk paigaldatakse niiviisi, et see oleks veekogul selgelt näha. Kaebuses seisis, et kuna piirimärke ei ole, polnud ka võimalik neid järgida.
Pensionär tunnistas, et pole sada protsenti kindel, et ei rikkunud riigipiiri, aga kui see nii oli, siis oli tegemist inimliku eksimusega. Tema sõnul jääb arusaamatuks, mil viisil ta peab tegutsema piirialal liikudes olukorras, kus riigipiir või sellega võrdsustatud kontrolljoon on veekogul ujuvate piirimärkidega tähistamata.
PPA jäi kohtus oma arvamuse juurde, et pensionär rikkus piiri ja teda tuleb selle eest karistada. Amet teatas, et poide ühepoolne paigaldamine ajutisele kontrolljoonele pole võimalik, ning soovitas kasutada navigeerimisseadmeid ja hoida end võimalikult lähedal Eesti-poolsele kaldale.
Viru maakohtu hinnangul leidis väärteo toimepanek kinnitust. Kohus leidis, et paati juhtinud mees polnud piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik, tõdes aga samas, et tegemist on seaduskuuleka ühiskonnaliikmega, pensionäriga, kelle rikkumine kestis vaid 40 sekundit. Kohtu meelest oli 480 eurot liiga suur trahv ja ülaltoodud asjaolusid arvestades põhjendamata.
Peale selle pidas maakohus vajalikuks juhtida PPA tähelepanu kohtupraktikale, mis viitab sellele, et igale süüteo toimepanemisele ei peagi ilmtingimata järgnema karistus. Kohus tühistas PPA väärteootsuse ning lõpetas nimetatud asja menetlemise.
Maakohus tuvastas, et menetlusaluse isiku süü on väike, tema karistamisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole arvestatud oluliste asjaoludega, samuti puudub avalik huvi menetlusaluse isiku karistamiseks. «Eeltoodu alusel on menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga ilmselgelt ebavajalik,» tõdes kohus.
Arvestades väärteoasja asjaolusid, väljendas maakohus veendumust, et edaspidi on see inimene ajutise kontrolljoone läheduses liikudes ülimalt tähelepanelik ja kohusetundlik, ning talle on antud selge signaal selle kohta, et kõik järgnevad samalaadsed rikkumised ei pruugi enam karistuseta jääda.
