Harju maakohus tunnistas neljapäeval Artur Yermolayevi kokkuleppemenetluses süüdi telefonikelmustele spetsialiseerunud kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, kirjutab BNS.
Kohus kinnitas karistusleppe, millega talle mõisteti viieaastane vangistus, millest tal tuli kohe ära kanda neli kuud ja 26 päeva. Karistuse ülejäänud osa ehk neli aastat, seitse kuud ja neli päeva mõistis kohus talle tingimisi viieaastase katseajaga.
Lisakaristuseks saadetakse Yermolayev Eestist välja ja talle kohaldatakse sissesõidukeeldu 10 aastaks, mis on sellise lisakaristuse maksimaalne määr.
Karistuse kokkuleppimisel võttis prokuratuur arvesse, et süüdistatav nõustus tasuma konfiskeerimise asendamiseks juba enne kokkuleppe sõlmimist 8,5 miljonit prokuratuuri deposiitkontole ning kuigi seda ei saa lugeda otseselt formaalselt karistuseks, on sel siiski karistusele omane mõju.
Menetluskuludena tuleb Yermolayevil tasuda esimese astme kuriteoga kaasnev sundraha ja tema Eestisse toimetamise kulud kokku 5833,65 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.
Süüdistuse järgi oli Yermolajev üks neljast Ukraina kõnekeskuste rajajast ja juhist, kelle roll hõlmas ettevõtete loomist ja rahastamist ning kõnekeskuste töökorralduse ja tugiteenuste tagamist. Tema kontrolli all olnud ettevõtted pakkusid kontoripindu ja muid teenuseid, mida kasutati aastatel 2017–2022 tegutsenud petuskeemi elluviimiseks.
Ohvreid eksitati näiliselt toimivate investeerimisplatvormidega, mille kaudu teeniti üle 100 miljoni dollari ning tekitati Eesti kannatanutele hinnanguliselt 5,4 miljoni euro suurune kahju.
Riigiprokurör Jürgen Hüva sõnul näitab menetlus selgelt, et Yermolajevi roll oli keskne ning tema tegevus lõi pettustele vajaliku struktuuri. “Vastutusele tuleb võtta mitte ainult skeemi igapäevased läbiviijad, vaid ka need, kes süsteemi üles ehitasid ja selle toimimise võimalikuks tegid. Sellises mahus kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimine ja kannatanutele suunamine on Eestis esmakordne,” märkis riigiprokurör.
Yermolajev on alates eelmise aasta 4. detsembrist viibinud vahi all.
Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juhi Hannes Kelti sõnul ongi politsei eesmärk kelmuste puhul jõuda organisaatoriteni. “Töötame selle nimel iga päev ning analüüsime iga juhtumit, et Eesti inimestele pettuse teel kaotatud raha tagasi tuua. Juhtumid, kus kelmuse ohver oma raha tagasi saab, on kahjuks pigem erandlikud, kuna raha liigub väga kiiresti välismaale või krüptosse,” märkis ta.
“Madala taseme tegijatelt pole paraku midagi võtta, mistõttu on meie jaoks väga tähtis tabada skeemide organisaatoreid ja tegelikke kasusaajaid. Tegemist oli väga keerulise kuritegeliku võrgustikuga ning andmete maht, millega töötasime, oli tohutu. Praeguseks oleme tuvastanud Eestis sadu kannatanuid, kes petuskeemi tõttu raha kaotasid ning tegeleme hetkel sellega, et välja selgitada, kui palju on ohvreid kokku ning millises ulatuses kahju igaühele tekitati,” selgitas Kelt.
Pärast kohtuotsust saab politsei koostöös prokuratuuriga hakata tegelema kannatanutega, kes uuritud kuritegeliku organisatsiooni poolt kahju kannatasid. Politseile on teada võimalikud kahju kannatanud ning ükski inimene ise ei pea midagi selleks tegema.
“Politsei võtab kannatanutega ise ühendust ning selgitab nendega koostöös välja kahju tekitamise täpsed asjaolud. Seejärel selgitame kannatanule, kuidas antud juhul on vajalik toimida, et tal oleks võimalik lõpp-astmes oma kaotatud raha tagasi saada. Kelmid kindlasti proovivad olukorda ise ka ära kasutada, mistõttu on oluline meeles pidada, et juhul kui politsei ühendust võtab, siis selle raames kindlasti ei paluta end kõne käigus PIN-koodidega tuvastada ega küsita pangakontode paroole või teisi tundlikke isikuandmeid,” rõhutas Kelt.
