Mitu tundi kestvad järjekorrad piiripunktides, mis tekkisid pärast piiripunktide lahtiolekuaegade lühendamist, on märgatavalt raskendanud reisimist Venemaale. Eriti nende jaoks, kellel jäävad sinna vanemad ja kes peavad nende juures tihti käima. Üha enam Eesti elanikke mõtleb sellele, et võtta nad enda juurde kas või ajutiselt. Kuid ainult sugulusest ja soovist koos elada ei piisa: vaja on seadusega ettenähtud aluseid ja tõendavaid dokumente. Millistel tingimustel võivad emad ja isad tulla oma laste juurde ajutiselt või kolida alaliselt, selgitas „MK-Estonia“.
„Minu ema elab üksinda Pihkva oblastis,“ räägib Eesti elanik Irina (52). „Ta on 74-aastane, mõni aasta tagasi kaotas ta abikaasa. Teisi lähedasi sugulasi läheduses ei ole, seetõttu aitavad ema igapäevaste toimetustega vahel naabrid.“
Irina lisab: „Ema saab praegu veel ise hakkama, kuid iga aastaga on tal üha raskem poes käia, majapidamisega tegeleda ja iseseisvalt arsti juures käia. Olen Eestis elanud juba üle kahekümne aasta, mul on alaline elamisluba. Sooviksin ema endale lähemale tuua, kuid ei tea, kas see on võimalik? Ja kui on, siis mis ajaks?“
Varem püüdis ta sõita ema juurde mitu korda aastas. Nüüd on tema sõnul isegi võrdlemisi väike vahemaa Eesti ja Pihkva oblasti vahel muutunud tõsiseks takistuseks.
„Saan aru, että ema ei ole veel lamaja ega vaja ööpäevaringset hooldajat. Kuid ega ei pea ju ootama, kuni inimene enam üldse hakkama ei saa? Praegu elab ta veel iseseisvalt, kuid näen, et tervis halveneb. Pidevalt naabrite abile loota on samuti võimatu,“ ütleb Irina.
Ta lisab: „Iga sõit on eraldi katsumus. Tuleb jõuda piirile, seista järjekorras ja siis sõita veel edasi. Varem sõitsin alati Koidula piiripunkti kaudu, kuid kui Narva piiripunkti lahtiolekuaega lühendati, tekkisid järjekorrad ka lõunapiiril – juuli alguses kulus meil pojaga piiri ületamiseks kuus tundi. Nüüd ei tea kunagi, kui kaua tee aega võtab. Minu jaoks on see raske, kuid eaka inimese jaoks seda enam.“
Tuleb välja, et ema ja tütar elavad teineteisest võrdlemisi lähedal, kuid kohtuda saavad vaid harva.
Irinal on „hall pass“, alaline töökoht ja isiklik elase. Tema sõnul on ta valmis võtma enda kanda ema ülalpidamiskulud ja ravikindlustuse tasumise. Naine aga kardab, et pelgalt soovist eaka vanema eest hoolitseda elamisloa saamiseks ei piisa.
„Kuidas tõestada, et ema tõesti vajab minu abi? Millised meditsiinilised dokumendid tuleb koguda? Ja mida tähendab nõue tõendada, et ta ei saa vajalikku hooldust Venemaal? Formaalselt mingeid teenuseid pensionäridele seal eksisteerib, kuid tegelikult ei ole tema kõrval inimest, kes saaks teda regulaarselt aidata,“ selgitab Irina.
Ta kaalub ka sellist varianti: kõigepealt kutsuda ema Eestisse mõneks kuuks ja seejärel esitada elamisloataotlus, kuni ta viibib siin seaduslikul alusel.
„Tahaksin aru saada, kas meil on reaalne võimalus elada koos või lubab seadus vanema siia tuua alles siis, kui ta on praktiliselt võimetu ilma kõrvalise abita hakkama saama,“ ütleb Irina.
Kõik oleneb staatusest
Nagu selgitab Siseministeeriumi piirivalve- ja migratsioonipoliitika osakonna nõunik Eva Lillemäe, võib vanem – Venemaa kodanik –, kes soovib asuda elama Eesti Vabariiki (EV), taotleda tähtajalist elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde.
„Välismaalasele võidakse anda tähtajaline elamisluba elama asumiseks Eestis elava täisealise lapse juurde, kui vanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma viibimisriigis või muus riigis ning tema enda püsiv legaalne sissetulek või tema Eestis seaduslikult elava lapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis,“ kommenteerib ametkonna esindaja.
Ta märgib samuti, et kutsuvaks pooleks saab olla täisealine laps – EV kodanik või välismaalane, kellel on Eesti pikaajalise elaniku elamisluba.
Sissetulek ja kindlustus
Kõigepealt tuleb hoolitseda selle eest, kus vanem elama hakkab ja kuidas osutatakse talle arstiabi terviseprobleemide korral.
„Tähtajalise elamisloa saamiseks peab välismaalasel üldjuhul olema nõuetele vastav ravikindlustusleping (seda kinnitatakse taotluse esitamisel allkirjaga) ning teda Eestisse kutsuval isikul registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis,“ loetleb Lillemäe.
Lisaks peab tema sõnul välismaalasel või teda kutsuval isikul olema piisav sissetulek – kahekordse toimetulekupiiri määras iga Eestis viibimise kuu kohta, mis peab tagama külalise ülalpidamise meie riigis.
Tuletame meelde, et toimetulekupiir Eestis on 2026. aastal 220 eurot kuus, seega peab välismaalase või teda kutsuva inimese sissetulek olema 440 eurot kuus.
„Legaalne sissetulek on näiteks seaduslikult saadav töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, tulu seaduslikust ettevõtlusest või varast, pension, stipendium, elatis, samuti välisriigi makstav hüvitis,“ loetleb Lillemäe.
Kuidas võetakse vastu otsus?
Nagu selgitab Siseministeeriumi esindaja, hinnatakse migratsioonimenetluse käigus seda, kas välismaalase saabumine ja viibimine vastavad avalikule huvile ning avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitsmise nõuetele.
Vastavalt uurib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamisel taotleja tausta ja võimalikke seoseid erinevate struktuuridega, sealhulgas sõjaväega.
„Tähtajalise elamisloa taotlemisel peab välismaalane muu hulgas esitama andmed õppimise, töötamise ja muude oluliste asjaolude kohta,“ loetleb Lillemäe.
Samuti peab ta esitama teabe:
-
kas välismaalane teenib või on teeninud teise riigi relvajõududes: ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub teise riigi relvajõudude reservi;
-
kas ta on osalenud või osaleb sõjalises operatsioonis väljaspool Eestit;
-
kas ta töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses, teinud nendega koostööd või olnud nendega muul viisil seotud;
-
kas ta töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses.
Ta lisab, et tähtajalise elamisloa võib välismaalasele anda, kui tingimused on täidetud ning puuduvad välismaalaste seaduse paragrahvides 123 ja 124 sätestatud keeldumise asjaolud ja alused.
Siseministeeriumi esindaja sõnul saab tähtajalist elamisluba taotleda Eesti välisesinduses või PPA teenindusbüroos. Taotluse esitamiseks tuleb tulla kohale isiklikult.
Nagu märgib Lillemäe, näitab viimaste aastate statistika, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse juhtudel, kui välismaalane ei vasta selle andmise tingimustele või tema esitatud taotlus ei ole piisavalt põhjendatud.
Kui aga elamisluba veel plaanis ei ole, siis lühiajalisteks reisimisteks vanemate või vanavanemate juurde on võimalik saada viisa.
KOMMENTAAR
Annika Karm,
Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo ekspert:
Välismaalaste seadus ei sisalda täielikku nimekirja dokumentidest, mis võiksid tõendada, et taotlejal puudub võimalus saada vajalikku hooldust oma viibimisriigis.
Jutt on üldiselt olukorrast, kus inimene vajab hooldust. Taotleja peab esitama dokumendid, mis kinnitavad tema konkreetset olukorda. Kuna hooldusvajadus on individuaalse iseloomuga, sõltub esitatavate tõendite nimekiri konkreetsest juhtumist.
Kui hooldusvajadus on tingitud tervislikust seisundist, siis tuleb esitada seda terviseseisundit tõendavad dokumendid.
Muudel juhtudel võib taotleja esitada erinevaid kinnitusi ja oma selgitusi, mis tema hinnangul tõendavad, et tema sugulane vajab hooldust ega saa seda oma viibimisriigis.
KOMMENTAAR
Aleksandr Kilmet,
jurist, õigusbüroo KILMET Jurist OÜ:
Viimase aasta jooksul on lähedaste Eestisse kolimist puudutavate pöördumiste arv märgatavalt kasvanud. Praktiliselt igal nädalal pöörduvad minu poole pered, kes soovivad siia tuua oma eakaid vanemaid Venemaalt. Pere reunioon vanematega on üks keerulisemaid migratsioonisaade kategooriaid. Igat taotlust vaadatakse läbi individuaalselt ning nõuded tõenditele on üsna kõrged.
Toon näite oma praegusest praktikast. Praegu esindan Eesti kodaniku huve, kes vormistab elamisluba oma üle 80-aastasele emale.
Pärast abikaasa surma jäi ta üksi, tema tervis halvenes ja nüüd vajab ta pidevat hooldust. Poeg on tema ainus lähedane sugulane ja tegelikult ainus inimene, kes on võimeline tagama vajaliku abi.
Ema sisenes Eestisse seaduslikult viisaga. Seejärel valmistasime ette ja esitasime elamisloa taotluse perekonna taasühinemise alusel.
Koos standardse dokumentide paketiga kirjeldasime üksikasjalikult peresituatsiooni, kinnitasime taotleja vanust, abikaasa surma fakti, terviseseisundi halvenemist ja teiste sugulaste puudumist. Lisaks põhjendasime ema ja poja kooselamise vajadust just Eestis.
Umbes kahe kuu pärast saabus PPA-st mahukas lisanduvate andmete päring. Erilist tähelepanu pöörati meditsiinilistele tõenditele.
Esitasime meditsiiniliste dokumentide ametliku tõlke, mille maksumus ületas 400 eurot. Pärast nende uurimist osutati PPA-s, et materjale ei ole piisavalt. Ühest diagnoosist ei piisa: dokumendid peavad üksikasjalikult kinnitama, miks inimene vajab pidevat hooldust, millises mahus ja millega on selline vajadus tingitud.
Tulemusena tellisime uue, juba kolmanda raviarsti tõendi ja esitasime selle PPA-le.
Ühtlasi palusime menetleda asja võimalikult lühikese aja jooksul, kuna menetluse venimine tekitab perele tõsiseid raskusi. Sellest hoolimata menetlus jätkub ja lõplikku otsust ei ole veel vastu võetud.
See näide näitab kujukalt, et vanemate kolimine Eestisse on võimalik, kuid sellised asjad nõuavad tõsist ettevalmistust. Riik ei hinda mitte ainult sugulussuhteid, vaid ka pere reaalset elusituatsiooni, hooldusvajadust jne.
Seetõttu on peamine nõuanne – hakata valmistuma varakult. Minu kogemuse kohaselt saavad just kogutud tõendite kvaliteet ja kirjaosklik õiguslik argumentatsioon tihti võtmeteguriteks selliste taotluste läbivaatamisel.
Tingimused ja dokumendid elamisloa taotlemiseks pereliikme juurde asumiseks
Kellele?
Elamisluba elama asumiseks lapse või lapselapse juurde saab taotleda, kui:
-
olete välismaalane;
-
vajate hooldust, mida ei ole võimalik saada teie viibimisriigis või muus riigis;
-
teil ei ole muul alusel antud Eesti elamisluba.
Millistele nõuetele peab vastama laps või lapselaps?
Et vanem või vanavanem saaks elamisloa, peab laps või lapselaps vastama järgmistele tingimustele:
-
olema Eesti kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elav välismaalane;
-
elukoht (tegelik eluruum Eestis) peab olema registreeritud Eesti rahvastikuregistris;
-
on piisav sissetulek Eestis elamiseks – kahekordse toimetulekupiiri määras. Toimetulekupiiri suurus kehtestatakse igal aastal riigieelarve seadusega.
Kui pikaks ajaks elamisluba antakse?
Elamisluba pereliikme juurde asumiseks antakse kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui kutsuva isiku elamisloa kehtivusaeg.
Kui pikaks ajaks elamisluba pikendatakse?
Elamisluba pereliikme juurde asumiseks saab pikendada korraga kuni kümneks aastaks, kuid mitte kauemaks kui kutsuva isiku elamisloa kehtivusaeg.
Millised on piirangud?
Kui kutsuv isik ei ole EV kodanik, sõltub kutsutava sugulase elamisloa kehtivusaeg teda kutsuva inimese elamisloa kehtivusajast.
Allikas: PPA
Millistel juhtudel võidakse elamisloast keelduda?
Seaduse kohaselt järgneb eitav otsus, kui:
1. tähtajalise elamisloa andmise alus on äralangenud;
2. välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele;
3. tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud;
4. taotluse kohta otsuse tegemise hetkeks on sisserände piirarv täitunud;
5. isik on võtnud endale kohustuse Eestist lahkuda, saanud välismaal eluruumi rahvusvahelise abiühingu kaudu või saanud toetust Eestist lahkumiseks;
6. see on ette nähtud õigusaktiga, mis kehtestab rahvusvahelise sanktsiooni või Eesti Vabariigi Valitsuse sanktsiooni.
Alused, mille alusel PPA võib samuti keelduda, on sätestatud välismaalaste seaduse paragrahvis 124 ja neid on märgatavalt rohkem. Need on seotud eelkõige avaliku korra, riigi julgeoleku ja rahvatervise kaitsmisega.
Elamisloa andmisest võidakse keelduda karistatuse, migratsioonireeglite rikkumise või taotluse tegelikus eesmärgis kahtlemise tõttu.
Kohustuslik keeldumine on ette nähtud muuhulgas valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisel, samuti seoste olemasolul välisriigi relvajõudude, luure- ja teiste julgeolekustruktuuridega, terroristliku või muu kuritegeliku tegevusega.
