Viimasel ajal hoogsalt toetust kaotav Reformierakond langes erakondade reitingutabelis viiendaks, samal ajal tõusis ülikindlalt liidrina jätkava Isamaa selja taga teiseks Keskerakond, kirjutab BNS.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28,6 protsenti, Keskerakonda 17,9 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus ei ole viimastel nädalatel märkimisväärselt muutunud. Nädalaga vahetasid reitingutabelis omavahel positsioonid teiseks tõusnud Keskerakond ja kolmandaks langenud EKRE, samas nende kahe erakonna toetus on praktiliselt võrdne.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 13 protsendiga, Reformierakond 11 protsendiga ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200, keda toetab 3,4 protsenti küsitletutest.
SDE toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 2,1 protsendipunkti võrra. Reformierakonna toetus langes nädalaga veel 1,2 ning on alates juuni keskpaigast langenud kokku 6,2 protsendipunkti võrra. Viimaste küsitlustulemuste põhjal on peaministripartei langenud reitingutabelis viiendaks ning neljandal kohal olevatest sotsidest jäädakse juba kahe protsendipunkti kaugusele. Reformierakonna toetus ei ole Norstati küsitlustes varem nii madalal tasemel olnud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 14,4 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 76,8 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole Norstati küsitluses varem kordagi nii madal olnud.
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul paistab suurima muutusena erakondade toetustabelis silma Reformierakonna toetuse jätkuv langus. “Erakonna toetus on olnud järsus languses juuli algusest saadik, samas paistab praeguseks, et toetuse põhi on saavutatud. Viimased kolm nädalast tulemust on olnud stabiilselt napilt 10 protsendi kohal ning seega tundub, et see on üldjoontes ka see tase, kuhu erakond vähemalt hetkeks on peatunud,” ütles Mölder, lisades, et sama mustri jätkudes järgmine nädal enam suuremat kukkumist endaga kaasa ei too.
“Kõnealune toetuse langus on olnud laiapõhjaline, kuid teatud valijagrupid paistavad siin siiski natuke enam silma. Näiteks on haridustasemete lõikes Reformierakonna toetuse langus olnud kõige järsem just kõrgharidusega valijate seas,” ütles Mölder.
Tema sõnu on 11-protsendine toetus erakonna jaoks ajalooliselt madal seis ning see asetab nad toetustabelis juba väga selge vahega sotsiaaldemokraatide järel viiendale kohale. “Koos Eesti 200-ga, kelle toetus on samuti juba pikemat aega kriitilises seisus, juhtakse seega valitsust, mille reiting kahe erakonna peale kokku on nii Eesti kui ka maailma mastaabis harukordselt madal, 14,4 protsenti,” tõi Mölder esile.
Ülejäänud erakondade toetuses Mölderi sõnul suuremaid muutusi ei ole. Juuni esimesest poolest jätkab pigem kasvutrendis Isamaa, kelle nelja nädala keskmine reiting on hetkel 28,6 protsenti. Teisel ja kolmandal kohal on väga väikese vahega Keskerakond ja EKRE.
“Keskerakonna toetus jätkab stabiilset kasvu eestlastest valijate hulgas, kelle seas nende reiting on taaskord lähenemas kümnele protsendile. Praegu on see eestlaste seas 9,5 protsenti ning viimati oli erakonna reiting üle kümne protsendi eestlaste hulgas septembris 2023,” märkis Mölder.
Neljandal kohal on sotsiaaldemokraadid, kelle reiting on Mölderi sünul teinud kahel viimasel nädalal läbikõige märkimisväärsema hüppe. Kusjuures eriti märkimisväärselt on sotside toetus kasvanud kõrgharidusega valijate hulgas. “Võib eeldada, et vastassuunalised trendid selles valijagrupis Reformierakonna ja sotside puhul peegeldavad hiljutist võimutsirkust Tallinnas,” ütles Mölder.
Kuuendana Reformierakonna järel on Mölderi sõnul Parempoolsed, kes on samuti viimastel nädalatel oma toetust kasvatanud ning kelle nelja nädala keskmine reiting ulatub kuue protsendini.
Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa 33 kohta, EKRE ja Keskerakond mõlemad 19 kohta, sotsiaaldemokraadid 14 kohta, Reformierakond 11 kohta ning Parempoolsed viis kohta. Eesti 200 Riigikokku ei pääseks. Praegustel valitsuserakondadel oleks riigikogus seega 11 mandaati ning opositsioonierakondadel 90 mandaati.
