Riigikogu neljapäevasel istungil läbis esimese lugemise Isamaa fraktsiooni saadikute algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatus näeb ette vanemahüvitise indekseerimise vastavalt elukalliduse tõusule juhul, kui lapsed sünnivad järjestikku. Eelnõu menetlemise jätkamine on planeeritud parlamendi sügissessioonile, edastab BNS.
Muudatus sätestab, et kui peagi pärast ühe lapse sündi sünnib teine, suurendatakse vanemahüvitist keskmise palga tõusu võrra. See tagab, et hüvitise määramisel võetakse arvesse vahepeal tööturul toimunud palgatõusu.
„Sellise muudatuse vajadusest on räägitud juba aastaid,“ märkis eelnõu tutvustanud Lea Danilson-Järg. „Eestis on üks maailma parimaid ja edukamaid vanemahüvitise süsteeme, kuid selle kitsaskoht on see, et väljamakse seotakse pikaks ajaks vanema palgaga, mida ta sai enne eelmise lapse sündi. Elu ei seisa aga paigal ja viimaste aastate kõrge inflatsioon on pannud väikelaste vanemad ebasoodsasse olukorda. Kui pere otsustab saada mitu last järjest, siis praegu nende majanduslik olukord vanemahüvitise saamise ajal reeglina halveneb. Hinnad tõusevad pidevalt, kuid toetuse suurus ei muutu. Eelnõu eesmärk on edaspidi vanemahüvitise arvutamisel võtta arvesse laste sündide vahel toimunud keskmise palga tõusu ja kohandada väljamakse summat vastavalt.“
Danilson-Järg rõhutas, et prognooside kohaselt ei avalda eelnõu riigieelarvele negatiivset mõju, kuna sündimuse vähenemise tõttu kulutab riik praegu perehüvitistele märnatavalt vähem kui planeeritud.
„Meie ajaloo sügavaima demograafilise kriisi tingimustes peab Riigikogu suhtuma väga tõsiselt oma rolli perede stabiilsuse tagajana. See eelnõu on oluline samm antud suunas, kuid kindlasti tuleb pärast 2027. aasta kevadvalimisi kaaluda ka teisi olulisi küsimusi, näiteks eluaseme kättesaadavust noortele peredele,“ sõnas rahvastikuekspert.
Kuigi valitsus Isamaa eelnõu heaks ei kiitnud, otsustas Riigikogu sotsiaalkomisjon selle menetlemist jätkata. Esimene lugemine lõpetati ning komisjoni esimees Signe Riisalo teatas, et kuna järgmised lugemised toimuvad sügissessioonil, mil arutatakse 2027. aasta riigieelarvet, ei ole eelnõu plaanis „kalevi alla“ lükata ning sisuline töö sellega jätkub.
