Elan kortermajas, kus mõned elanikud suitsetavad pidevalt rõdudel ja avatud akendel ning suits immitseb minu korterisse. Tahame naabritega kehtestada sisemised reeglid, mis selle keelaksid, ja arutame isegi trahvisüsteemi selliste rikkumiste eest, kirjutab lugeja Uljana K. Tallinnast.
Aga kuidas see seaduse seisukohast toimib? Kas korteriühistu saab kehtestada oma reegleid ja trahvida neid, kes neid ei järgi? Kas on kohustuslik, et kõik elanikud osaleksid koosolekul, et need reeglid kehtiksid? Ja üldse, kas sellisel „sisemistel kokkulepetel“ on vähemalt mingigi juriidiline kaal?
Tahaks väga elada puhtas ja turvalises majas, kuid pole selge, kuidas seda praktikas saavutada saaks.
Toimetuselt:
Vastab Sergei Nikonov, korteriühistute ekspert, pikaajalise staažiga aktivist ja Facebooki grupi „Korteriühistud / Квартирные товарищества“ asutaja:
“Korteriühistu ei kehtesta sise-eeskirju iseseisvalt – need võtavad vastu korteriomanikud ise. See on vabatahtlik kokkulepe inimeste vahel, kes soovivad elada rahus ja koostöös. Selliste kokkulepete peamine probleem seisneb aga võimatuses mõjutada neid, kes neid ei järgi.“
Ta selgitab: „Kui omanik ei osalenud koosolekul ega toetanud vastuvõetud reegleid, on teda võimatu sundida neid täitma. Sellised kokkulepped põhinevad hea tahte põhimõttel ja neil puudub juriidiline jõud. Näiteks võib tuua poolte kokkuleppel põhineva trahvisüsteemi. See kehtib ainult nende elanike suhtes, kes hääletasid selle kehtestamise poolt. Rikkujatele, kes hääletamisel ei osalenud, selline süsteem ei laiene.“
Mis puudutab rõdudel ja akendel suitsetamise keeldu, lisab Nikonov, siis seda on arutatud, kuid seadusesse see siiski ei jõudnud, kuna puudub mehhanism selle täitmise kontrollimiseks. Tulemuseks on, et kehtiva seadusandluse kohaselt on rõdudel suitsetamine lubatud. Keelatud on see vaid üldkasutatavatel aladel – trepikodades, koridorides, trepokojas.
Kui elanikud töötavad omal algatusel välja sisekorra, ei ole ka sellel juriidilist jõudu, isegi kui keegi sellele alla kirjutab. Reeglina sellised dokumendid allkirjade kogumist ei eelda – see on kõigest suuline või kirjalik kokkulepe majaelanike vahel.
„Mis puudutab trahve, siis need on võimalikud eranditult poolte kokkuleppel,“ lisab spetsialist. „Nende kehtestamise otsus kinnitatakse üldkoosolekul ja ainult nende suhtes, kes selle poolt hääletasid, võib kohaldada karistusmeedet trahvi näol.“
