Koosolekul tehti ettepanek paigaldada kaugloetavad elektroonilised veearvestid. Häälteenamusega ettepanekut toetati, kuid üks omanik jäi eriarvamusele, teatades, et ei soovi oma veearvesteid vahetada, kuna paigaldas hiljuti uued, kirjutab toimetusele lugeja Nikolai.
Praegu kuuluvad veearvestid korteriomanikele.
Koosolek võttis vastu otsuse paigaldada uued elektroonilised veearvestid remondifondi vahenditest, kusjuures uued arvestid jääksid korteriühistu kaasomandisse. Ka see otsus võeti vastu häälteenamusega.
Eriarvamuse esitanud omanik väitis, et antud otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kõigi omanike 100-protsendiline nõusolek ning seda ei saa vastu võtta häälteenamusega.
Kellel on õigus?
Toimetuselt:
„Otsus veearvestite paigaldamise kohta kuulub KÜ-s tavapärase majandamise alla ning see võetakse vastu korteriühistu üldkoosolekul häälteenamusega,“ ütleb jurist Marina Suhnjova Keta Õigusbüroost. „Asjaolu, et koosolek otsustas lugeda veearvestid kaasomandiks, ei oma juriidilist tähendust. Veearvesti on siiski ette nähtud konkreetse korteri teenindamiseks. Lähtudes viimasest kohtupraktikast, on selline seade või tehnosüsteemide osa individuaalses omandis.“
Jurist lisab, et omanikud võivad vabalt otsustada veearvestite hoolduse rahastamise korteriühistu ühistest fondidest – ühistu tegevuste eest tasuvad nagunii korteriomanikud.
