Tere! Mul on korraga kolm küsimust ja kõik need on seotud minu naabritega, kirjutab toimetusele lugeja Nadežda Tallinnast.
Mulle kuulub Põhja-Tallinnas asuvast eramajast seitse osa, veel üks osa kuulub naabrile. Tema paigaldas hoovis oma garaaži katusele turvakaamera. Kaamera vaatevälja jääb ühine sissepääs, aga muuhulgas ka minu kaks akent – magamistoa ja vannitoa oma. Ma saan aru, et tehniliselt pole kaamerat võimalik teisiti paigaldada, kuid ainuüksi mõte sellest, et keegi võib ööpäevaringselt minu aknaid jälgida, tekitab minus tugevat ebamugavust. Millised on minu seaduslikud võimalused olukorda mõjutada?
Teine probleem: kõrvalmajas elava naabriga eraldab meie krunte võrkaed. Piki seda aiaäärt istutas ta elupuud, mis on kasvanud juba aiast kõrgemaks ja mille oksad tungivad minu poolele. See häirib mind väga: minu krundile pudeneb pidevalt okkaid, seemneid ja prahti, kuid mul kasvab just aia ääres maitseroheline – till, sibul, petersell ja muud taimed. Tahan aru saada, kas mul on õigus minu territooriumile ulatuvad oksad ise ära lõigata või on olemas mehhanismid, et kohustada naabrit ennast neid lõikama ja utiliseerima? Kui jah, siis kuhu tuleks sellisel juhul pöörduda?
Ja veel: minu krundi kolmandas küljes kasvab naabri territooriumil vana kask. Tugeva tuulega see puu kääksub ja ma kardan tõsiselt, et ühel päeval võib see minu majale või garaažile peale kukkuda. Naaber on eakas daam ja keeldub kategooriliselt kaske maha võtmast. Andke palun nõu, kuidas sellises olukorras toimida ja kas on olemas seaduslikke viise tema otsuse mõjutamiseks, kui puu kujutab endast tõepoolest potentsiaalset ohtu.
Toimetuselt:
Kõigile kolmele lugeja küsimusele vastab Keta Õigusbüroo OÜ jurist, õigusteaduse magister Marina Suhnjova.
„Videovalve kasutamise reeglid on rangelt reglementeeritud,“ rõhutab jurist. „Üldjuhul ei ole kaamera paigaldamine ilma asjassepuutuvate isikute (kelle privaatsusõigusi võidakse rikkuda) nõusolekuta lubatud.“
Ta soovitab: videokaamera paigaldamisega seotud ebamugavuste osas võib Nadežda pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole e-posti teel info@aki.ee.
„Naabrusõigusi reglementeerib asjaõigusseaduse § 149 lõige 1,“ kommenteerib Suhnjova Nadežda teist küsimust. „Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. See tähendab, et lugejal tuleb nõuda naabrilt mõistliku aja jooksul puujuurte ja -okste lõikamist.“
Jurist täpsustab: kui naaber tähtajaks midagi ette ei võta, on Nadeždal õigus oksad ise ära lõigata. Kantud kulud (arved töö teostajalt ja maksekorraldused) saab sundkorras naabrilt sisse nõuda kohtu kaudu.
„Asjaõigusseadus reguleerib olukorda vaid naaberkinnisasjal asuva ehitisega, mida ähvardab kokkuvarisemine,“ märgib Marina Suhnjova kolmandat küsimust kommenteerides. „ Kui naaberkinnistult langev kask tekitab varale kahju, on Nadeždal õigus nõuda hüvitist kohtu kaudu.Oma riskide minimeerimiseks peaks lugeja oma vara kindlustama. “
