Meie korteriühistus püütakse säästa iga senti. Majas on 90 korterit. Püüame kogu palgatud personali (majahoidja, koristaja) leida puudega inimeste seast, et vältida sotsiaalmaksu tasumist, kirjutab toimetusele lugeja Zinaida Narvast.
Hiljuti vahetus meil ka korteriühistu esimees. Uueks juhiks sai samuti puudega naine, kes juhib lisaks ka naabermaja.
Hiljuti selgus, et raamatupidaja, olles teadlik esimehe puudest, maksab tema eest siiski sotsiaalmaksu. Esimehe tasu on 480 eurot kuus, maks moodustab ligi 2000 eurot aastas, summa pole sugugi väike.
Kas sotsiaalmaksu ei peaks tööandja eest sellisel juhul maksma riik? Kas raamatupidaja tegutseb õigesti ja mida teha?
Toimetuselt:
Nagu selgitab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Irina Reva, saab sotsiaalmaksusoodustust taotleda juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
- tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
- töötajal on vähenenud töövõime (see on hinnatud osaliseks või puuduvaks või määratud on vähemalt 40% püsiv töövõimetus);
- töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (seejuures peab töötamise registrisse olema kantud vastav töötamise liik).
„Vähenenud töövõimega isiku eest, kes saab tasu töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel, riik sotsiaalmaksu ei maksa,“ rõhutab jurist. „Kuna korteriühistu juhatuse esimees saab tasu käsunduslepingu alusel, ei ole ühistul sotsiaalmaksusoodustusele õigust.”
