Elan Mustamäel aadressil E. Vilde tee 121b. Meie maja 7. trepikoja 3. korrusel asuva korteri köögiakna väliaknalaual (karniisil) seisab juba teist kuud suur kõrvits. Muret teeb see, et raske ese akna välisserval kujutab endast potentsiaalset ohtu inimestele – maja seina ja haljasala vahel on väike jalgtee, mida mööda inimesed pidevalt liiguvad, ning kõrvits võib iga hetk alla libiseda, eriti pärast vihma, kirjutab lugeja Svetlana Tallinnast.
Oktoobris saatsin kaks teadet meie korteriühistu juhatusele ja ka haldusfirmale ning lisasin fotod. Mulle lubati, et reageeritakse, kuid midagi pole muutunud.
Toimetuselt:
„Tallinna linna heakorraeeskiri (Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrus nr 6) ei reguleeri otseselt olukordi, kus raskeid esemeid paigutatakse akendele või nende välisosadele. See on konkreetse korteriühistu sisekorra küsimus, mis kuulub juhatuse pädevusse,“ kommenteerib Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti piirkonnatöö ja menetluse osakonna juhataja Krislin Pärt. „Korteriomanikul on õigus ja kohustus kasutada oma eriomandit ja kaasomandi osa vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-dele 30 ja 31.“
Kellegi tegevus, mis toob kaasa ohtliku olukorra, ei ole lubatud, rõhutab MuPo esindaja. Võimalike ohtude ennetamine on kortermaja kõigi korteriomanike kohustus ja seda saab tagada ühistu kehtestatud sisekorraeeskirjade kaudu.
Kas Munitsipaalpolitsei saab sekkuda ja aidata inimestel potentsiaalselt ohtlikku olukorda kõrvaldada?
„Jah, saab,“ ütleb Pärt. „Kui tekib kahtlus, et akendel või rõdudel olevad esemed võivad kujutada ohtu möödujatele või elanikele, teavitab meie ametnik korteriühistu juhatust. Selline sekkumine on suunatud ühistu abistamisele olukorra lahendamisel ja võimalike tagajärgede ennetamisele. Antud juhul võtsime juhatusega ühendust ja nad kinnitasid, et tegelevad probleemi lahendamisega.“
Eesti seadusandlus ei kehtesta otsest vastutust selliste tegevuste eest nagu raskete esemete paigutamine rõdupiiretele või akende välisosadele, kui need ei too kaasa kahju, märgib spetsialist. Siiski tuleb arvestada, et kui isik paigutab esemed tahtlikult ohtlikul viisil ja see toob kaasa tagajärgi (keegi saab viga), ehk kui tegevus on põhjustanud reaalset kahju, on vastutus võimalik.
