Uuest õppeaastast peab koolitoit Eestis muutuma tervislikumaks: laste taldrikutele lisandub rohkem kala, köögivilju ja marju, suhkru ja soola kogust aga vähendatakse. Uued reeglid on välja töötatud laste tervise eest hoolitsedes, kuid seejuures on üks nüanss – riigipoolse rahastamise määr on jäänud samaks: vaid üks euro lapse kohta päevas. Summa, mis pole muutunud alates 2018. aastast, peab nüüdsest katma mitte ainult hinnatõusu, vaid ka ambitsioonikad kvaliteedinõuded. Kuidas koolid hakkama saavad ja millele loodavad ametnikud – uuris MK-Estonia.
Alates 1. septembrist 2025. aastal jõustub Eestis uus määrus, mis puudutab toitumist koolides, lasteaedades ja teistes lasteasutustes. Dokumendi kohaselt peab menüüs olema rohkem köögivilju, puuvilju, marju ja kala, vähem soola ja suhkrut. Reformi eesmärk on moderniseerida olemasolevaid standardeid, mis on kehtinud ilma oluliste muudatusteta 17 aastat.
Nagu Sotsiaalministeeriumis selgitatakse, toimub üleminek uutele põhimõtetele järk-järgult. Peamised muudatused, sealhulgas suhkru ja soola sisalduse piirangud, muutuvad kohustuslikuks alates 1. septembrist 2026. aastal. Seni saavad asutused uuendatud lähenemisviise rakendada vabatahtlikult.
Samas jääb riiklik koolilõuna toetus samaks – üks euro päevas lapse kohta. Seda summat ei ole indekseeritud alates 2018. aastast, mis tekitab küsimusi uute nõuete elluviimise võimalikkuse kohta kehtiva eelarve raames.
Toetatud, kuid mitte täielikult kaetud
Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide osakonna juhataja Raivo Trummal märgib, et ametkonna peamine roll koolitoidu korraldamisel on seotud riigikoolide haldamisega. Tema sõnul seisneb ministeeriumi vastutus selles, et tagada nõuetekohase toitumissüsteemi olemasolu ning köökide vastavus kehtestatud nõuetele.
„Riigikoolides on prioriteediks pakkuda vähemalt ühte lõunavalikut, mis on õpilasele täiesti tasuta. Kui ta aga valib teise menüü, võib olla vajalik juurde maksta. Kuid üldine hinnatõus mõjutab paratamatult süsteemi ja tõenäoliselt suureneb aja jooksul see kulude osa, mida õpilased ise peavad katma,“ märgib Trummal.
Ta lisab, et viimaste aastate hinnatõus on mõjutanud ka koolilõunate maksumust, kuid riiklikku toetust ühe euro ulatuses käsitletakse endiselt lisameetmena, mitte aga kõiki kulusid katva vahendina. Tema sõnul on selle summa suurendamise küsimus poliitiline otsus, mis tehakse riigieelarve koostamise käigus.
„Koolilõunate rahastamine toimub mitme osapoole – riigi, koolipidaja ja vanemate – osalusel. Toitlustamise lõplik maksumus sõltub läbiviidud riigihangete tulemustest,“ täpsustab ministeeriumi esindaja.
Uus menüü pole uudis
Koolides ja lasteaedades toitlustusteenust pakkuva ettevõtte Dussmann Eesti juhatuse liikme Anella Stimmeri sõnul ei tule uus koolitoidu määrus ootamatusena.
„Oleme juba aastaid töötanud tervisliku ja tasakaalustatud toitumise suunas koolides ja lasteaedades. Määrusega ettenähtud muudatused on see, mida oleme juba niigi ammu praktiseerinud,“ selgitab ta.
Ettevõttes arvatakse, et üheks uute reeglite tekkimise põhjuseks on laste liigne suhkru tarbimine, mis on seotud valmistoitude laialdase levikuga peredes.
Ta tunnistab, et praeguse rahastamistaseme (1 euro riigilt + võimalik omavalitsuste ja vanemate osalus) juures tuleb otsida maksimaalselt säästlikke lahendusi.
Toiduainete, palkade ja logistika hinnatõus on mõjutanud ka koolitoitlustamist. Osa nõudeid õnnestub täita tänu külmutatud toiduainete kasutamisele, mis õige tehnoloogia puhul säilitavad toiteväärtuse ja aitavad säästa.
Stimmer rõhutab ka koostöö olulisust vanemate ja koolikogukonnaga, et selgitada uute piirangute vajalikkust: „Paljud ei mõista, miks koolimenüü on just selline, ja see tekitab kriitikat. On vaja selgitada: koolilõuna ei ole individuaalne restoran, vaid tasakaalustatud toitumine, mis tagab 35% lapse päevasest normist.“
Reformi poolt, kuid mööndustega
Omavalitsused on valmis koolitoidu reformi toetama, kuid rõhutavad vajadust arvestada nende ettepanekutega ja hinnata realistlikult uute nõuete teostatavust. Just sel eesmärgil saatis Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) sotsiaalminister Karmen Jollerile ametliku kirja oma kommentaaridega määruse eelnõule. See dokument on kuupäevaga 4. juuni 2025.
Kirja koostajad rõhutavad, et määruse eesmärk on kujundada lastes tervislikke toitumisharjumusi ja üldiselt suhtutakse sellesse positiivselt, kuid kohalikud omavalitsused juhivad tähelepanu mitmetele tõsistele praktilistele ja rahalistele probleemidele, mis on seotud dokumendi rakendamisega.
Eelkõige peavad omavalitsused ebapiisavaks ettenähtud üleminekuperioodi (kuni sügiseni 2026), kuna uute menüüde rakendamine nõuab aega nii kokkadelt kui ka lastelt endilt, kes ei ole harjunud suure hulga kala, köögiviljade ja vähendatud suhkrusisaldusega.
Eraldi on märgitud täiendava riikliku rahastuse puudumine: „Eelarveläbirääkimiste ajal ei tehtud otsust koolitoidu toetuse suurendamise kohta, isegi mitte 2026. aastaks.“
Lisaks on juhitud tähelepanu mitmetele ebaselgustele ja vastuoludele eelnõu tekstis:
- Mida täpselt lugeda lisatud suhkruks või rasvaseks tooteks?
- Kas kaunviljad on kohustuslikud iga päev?
- Kas laktoos on lisatud suhkrupiirangusse?
- Kas hommikul pakutav puder kuulub koolihommikusöögi mõiste alla?
Autorid märgivad ka, et menüünõuded on liiga ranged: kohustuslik neljanädalane menüü muudab hanked keeruliseks, eriti hooajalisust arvestades.
Ebarealistlikuks on nimetatud ka söögiaja nõudeid – dokumendis on märgitud 30 minutit, kuid tegelikkuses piisab lastele enamasti 15 minutist.
Kokkuvõtteks märgib Eesti Linnade ja Valdade Liit, et esitatud märkusi ja ettepanekuid arvestades saab määrus tingimusliku heakskiidu. Projekti toetamine on võimalik vaid juhul, kui kõiki väljendatud seisukohti, mis puudutavad nii nõuete sisu kui ka nende täitmise korralduslikke ja rahalisi aspekte, kohustuslikus korras järgitakse.
Kommentaar
Marina (53), ühe Tallinna lasteaia kokk
Igal õhtul saadetakse meile nimekiri – kui palju lapsi järgmisel päeval tuleb. Näiteks: 160 last ja lisaks veel kasvatajad. Aga lihatoodetest tuuakse meile vaid 10 kilogrammi hakkliha. Kuidas ma pean sellega suutma kõiki ära toitma?! Me keedame kastmeid ja venitame kõike, kuidas saame. Ükskord segasime lihtsalt hakkliha tatraga, no mida veel teha? Siis aga tuleb direktor ja ütleb: „Hakkliha pole näha!“ Vastan talle – seda pole isegi kastmes näha, sest seda on lihtsalt vähe. See ei ole minu süü – sellised on kogused!
Aga köögiviljad? Kõik taandub hinnale. Meile tuuakse odavat kapsast – n-ö vitamiinipausideks. Sest kurgid, paprikad või tomatid on kallid. Pärast on nendel vaestel lastel selle kapsa pärast terve päeva kõhuprobleemid. Kes sellele mõtleb?
Ma ei ole uue määruse vastu, tõesti. Las lapsed söövad tervislikku toitu. Aga eraldage selleks kõigepealt rahastus. Muidu on nõudmisi aina rohkem, aga toitu – aina vähem. Me tuleme praegugi vaevu toime.
Kommentaar
Brigitta Õunmaa, Sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juht
Määruse ettevalmistamisel oli peamiseks põhimõtteks vältida koolitoidu maksumuse kasvu. Osa nõudeid muudeti paindlikumaks ja mõned eemaldati sootuks, mis peaks idee kohaselt hinnale positiivselt mõjuma. Nii võib nüüd kasutada mitte ainult värsket, vaid ka külmutatud kala; soovitatakse vähendada liha ja piimatoodete kogust menüüs, harvemini magustoite pakkuda jne.
Peamiseks koolilõunate hinda mõjutavaks teguriks jääb üldine toiduainete kallinemine. Hinda mõjutavad ka lisatingimused, mida omavalitsused hangetesse lisavad – näiteks kohustus pakkuda mitut roavalikut või taimetoidumenüüd.
Uute reeglite järgimist kontrollib Terviseamet.
Kommentaar
Larissa Degel, Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja
Narva linn, nagu paljud teisedki kohalikud omavalitsused, osales 31. juulil 2025. aastal vastu võetud uue koolitoidu määruse kooskõlastamise protsessis. Arvamuste kogumise protseduuri korraldas Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).
Kuna valitsus kinnitas määruse alles 31. juulil, ei ole linnavalitsusel, nagu ka Narva koolidel ja lasteaedadel, veel olnud võimalust dokumenti põhjalikult analüüsida, et täpselt hinnata selle mõju kohalikule eelarvele. Sellest hoolimata on juba praegu ilmne: käibemaksu tõusu ja üldise majandusliku ebastabiilsuse tingimustes oleks riikliku koolitoidu toetuse suurendamine äärmiselt asjakohane ja õigeaegne samm.
Narva koolides on riigihangete raames sõlmitud pikaajalised lepingud toitlustajatega – kuni 2027. aastani. See tähendab, et toitlustust pakkuvad ettevõtted on kohustatud arvestama uue määrusega jõustunud muudatustega ja täitma nõudeid varem kokkulepitud hinnaga kuni lepingute kehtivusaja lõpuni.
Kommentaar
Rainer Rannala, Tallinna Haridusameti üldosakonna juhataja
Tallinna haridusasutustes on juba aastaid pööratud erilist tähelepanu kvaliteetsele ja tervislikule toitumisele. Seetõttu kehtivad siin ammu konkreetsemad ja rangemad nõuded, kui oli ette nähtud varasema määrusega, mis oli paljuski liiga üldine. Seega ei too uus määrus olulisi muudatusi, enamik nõudeid on juba praegu lisatud koolitoidu hangete tingimustesse.
Hinnata, kuidas uued normid täpselt toidu maksumust mõjutavad, on keeruline – sellele küsimusele oskaksid täpsemalt vastata teenusepakkujad. Kuid kuna Tallinnas on neid standardeid juba ammu rakendatud, võib eeldada, et otsest mõju hindadele see ei avalda. Samuti ei ole vaja muudatusi töökorralduses ega täiendavat juhendamist personalile.
Tallinn on aastate jooksul järk-järgult suurendanud koolitoidu rahastamist, et kompenseerida hinnatõusu ja säilitada kvaliteeti. Viimase kolme aasta jooksul on koolilõuna maksumus tõusnud 1,34 eurolt 1,86 eurole. Samal ajal püsib riiklik toetus alates 2018. aastast 1 euro tasemel, vaatamata toiduainete märkimisväärsele hinnatõusule viimase seitsme aasta jooksul.
Mida räägitakse teistes omavalitsustes?
Tartu
Tartu linnavalitsuses rõhutatakse, et uued nõuded koolitoidule olid hädavajalikud. Vanemspetsialist Sirle Sõstra-Oru sõnul tõstavad need koolitoidu kvaliteeti, keskendudes suure toiteväärtusega ja madala energiasisaldusega toodetele, mis toetavad laste tervist.
Enamik nõudeid on tema sõnul Tartus juba ammu kehtinud. Linn on koostanud toidunõuete tehnilise kirjelduse, mis põhineb riiklikel toitumissoovitustel.
„Kuna eelmine määrus pärines 2008. aastast, olime sunnitud toidukvaliteedi tõstmiseks astuma vajalikke samme juba ammu enne uute reeglite kehtestamist,“ selgitab Sõstra-Oru.
Rahastamise osas märgitakse linnavalitsuses, et toiduhindade küsimust vaadatakse igal aastal üle.
„Tartus kaetakse koolitoidu maksumus osaliselt kohaliku omavalitsuse eelarvest, osaliselt riigi toetuse abil ning lisaks ka ökotoetuse kaudu,“ ütleb Sõstra-Oru.
Tema sõnul on kõigis Tartu munitsipaalkoolides kasutusel ökomärgistus, mis tähendab, et vähemalt 50–80% kasutatavast toorainest on mahe, mille eest makstakse lisaks 0,25 eurot päevas.
Tartus kehtib juba mitu aastat 2022. aastal kinnitatud koolitoidu maksumuse arvutamise mudel. Alates 1. septembrist 2025. aastal on koolilõunate hinnad järgmised:
- 1.–4. klassi õpilaste lõuna maksab 2,32 eurot, millest vanem tasub 0,93 eurot;
- 5.–9. klassi õpilaste lõuna maksab 2,75 eurot, vanema osa on 1,33 eurot;
- gümnasistide lõuna maksab 3,09 eurot, millest vanem tasub 1,84 eurot.
Arvutuse aluseks on nn indekseerimismehhanism, mis kinnitati 2022. aastal. See arvestab:
- 50% ulatuses toiduainete ja mittealkohoolsete jookide tarbijahindade tõusu (Statistikaameti andmetel oli inflatsioon nendes kategooriates 5,1%);
- 50% ulatuses miinimumpalga tõusu (8,0%).
Lisaks on arvestusse kaasatud ka käibemaksumäära tõus, mis jõustub 1. juulil 2025: määr tõuseb 22%-lt 24%-le.
Lasteaedades rakendatakse sarnast indekseerimismudelit alates 2026. aastast (linnavalitsus võttis sellekohase otsuse vastu juuni 2025). Kolmekordse toidukorra maksumus on hetkel 2,18 eurot pluss käibemaks ning seda vaadatakse igal aastal üle. Sellele lisandub tegevuskulu hind. Kokku on toidupäeva hind ligi 6 eurot.
Asutused, kus töötavad oma kokad, on juba läbinud koolituse nõuete rakendamiseks.
„Ootame, et ministeerium korraldaks uue määruse kohta infopäevi. Vastava ettepaneku oleme saatnud Sotsiaalministeeriumile,“ lisab vanemspetsialist.
Küsimusele, kas riigi poolt antav üks euro on piisav, vastab Sirle Sõstra-Oru otse:
„Uute nõuete täitmiseks sellest 1 eurost kindlasti ei piisa.“
Ta juhib tähelepanu ka toidukorra õigele ajastusele.
„Kui lõunasöök serveeritakse kell 9:40, kaotavad kvaliteedi parandamise pingutused mõtte. See ei tohiks olla hommikusöögi asendaja,“ selgitab ta.
Tartus on ette nähtud ka koolihommikusöögi (pudru) võimalus — see maksab 1,10 eurot, millest vanem tasub vaid 10 senti. See võimaldab lõunasöögi nihutada mõistlikumale ajale.
„Võrdsete võimaluste tagamine nõuab paindlikke lahendusi,“ rõhutab spetsialist. „Lisaks toidu koostisele on olulised ka tingimused: serveerimine, õhkkond, söömise aeg. Oleme sellega juba ammu tegelenud koos teiste Tartumaa omavalitsustega.“
Pärnu
Pärnu linnavalitsuses rõhutatakse, et linn on ka varem järginud mitmekesise ja tervisliku toitumise põhimõtteid. Nende alusel viidi läbi hange kooli- ja lasteaialõunate korraldamiseks. Seoses määruse muutmisega, nagu märkis Pärnu linnavalitsuse hariduskorralduse peaspetsialist Kairi Gustavson, ei kavandata praegu eraldada lisavahendeid menüü kvaliteedi ja mitmekesisuse tagamiseks ega kehtestada vanematele lisatasu.
Nendes koolides, mis õpilasi iseseisvalt toitlustavad, katab linn hommikupudru kulud, sööklapersonali ülalpidamiskulud ning lisab veel 10 eurot õpilase kohta aastas muude seotud kulude katteks. Lisaks kaasavad haridusasutused aktiivselt PRIA vahendeid, et suurendada mahetoodete osakaalu. Koolides, kus toitlustamine on korraldatud hanke kaudu, tasub linn lepingu maksumuse ja riiklikust koolilõuna toetusfondist saadava toetuse vahe.
Gustavson ütleb otse: „Üks euro on ebarealistlik summa täisväärtusliku lõuna jaoks.“ Tema sõnul on viimastel aastatel toiduainete hinnad ja käibemaksumäär oluliselt tõusnud ning riigi poolt pakutavast summast ei piisa kvaliteetse lõuna valmistamiseks. See omakorda seab kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad peavad puudujääva osa katma oma eelarvest.
Ta osutab ka sellele, et ebapiisav rahastamine võib põhjustada piirkondlikku ebavõrdsust. Jõukamad omavalitsused on suutelised puudujääki eelarvest katma, mis võimaldab neil tagada kõrgema toidukvaliteedi. Väiksematel ja vähem kindlustatud omavalitsustel on see palju keerulisem ja seetõttu satuvad nad ebavõrdsesse olukorda.
„Koolilõunate rahastamismudel peab olema jätkusuutlik ja arvestama tegelikke kulusid ning majandusmuutusi,“ rõhutab Gustavson. Ta on kindel, et praegune ühe euro suurune toetus seda ei taga.
Kommentaar
Aleksandra Gagen, toitumisterapeut
Tagada lapsele täisväärtuslik ja tasakaalustatud lõuna 1 euro eest päevas on toiduainete hinnatõusu ja maksude tõusu arvestades äärmiselt keeruline. Hinnad Eestis on ühed Euroopa Liidu kõrgemaid. Isegi naaberriigis Soomes leitakse, et Eestist toidu ostmine pole enam kasulik, eriti arvestades palgaerinevusi.
Seetõttu arvan, et praegusel hetkel on võimatu tagada lapsele tervislikku, täisväärtuslikku ja tasakaalustatud lõunat 1 euro eest päevas. Täisväärtuslik lõuna peab kindlasti sisaldama mingis koguses köögivilju. Olgu see kasvõi kõige lihtsam valge peakapsas – teatud portsjon salatit peab ikkagi olema. Kui vaadata teiste köögiviljade, näiteks lillkapsa, brokoli, porgandi, paprika või rohelise hinda, siis ainuüksi üks täisväärtuslik salatiportsjon maksab juba peaaegu 1 euro.
Järgmine kohustuslik lõunaelement on valguallikas. See võib olla linnuliha – kana või kalkun. Veel parem, kui see oleks kala, sest lapsed saavad seda äärmiselt harva ja peredel on praegu vähe võimalusi pakkuda lapsele kalarooga. Kolmas oluline komponent on lisand kartuli või mõne teravilja näol. Isegi kõige tagasihoidlikum portsjon sellist lõunat, arvestades vee-, elektri- ja kokkade palgakulusid või tellimisel tekkivaid valmistamiskulusid, läheb ilmselgelt maksma rohkem kui 1 euro.
Hea on, kui köögiviljadele, valgule ja aeglasele süsivesikule lisandi näol lisatakse vähemalt väike puuvili või natuke marju. Aga marjade osas kahtlen tugevalt, et kool suudab need eelarvesse mahutada, kuna nende hind on praegu väga kõrge. Võib-olla õnnestub osta õunu, kuid nende kvaliteet on tõenäoliselt kaheldav, kui arvestada 1 euro limiidiga.
Kui laps ei saa koolis täisväärtuslikku ja maitsvat lõunat, on suur tõenäosus, et ta hakkab seda vahele jätma. Oma praktikas olen sageli kohanud lapsi, kes ei käinud sööklas, sest toit oli seal nende sõnul liiga rasvane, soolane ja maitsetu. Vaid vähesed gümnasistid ütlesid, et neil on tõesti hea lõuna.
Lõunat vahele jättes jääb laps näljaseks ja taskuraha olemasolul ostab maiustusi või snäkke, mida mõnes koolis siiani müüakse. See on loomulik: näljane laps ostab šokolaadi, krõpse või küpsiseid, et jõudu hoida, ja harjub järk-järgult kiirete suhkrutega. Kui koolis töötab puhvet, siis paremal juhul müüakse seal puuvilju, halvemal juhul saiakesi ja pirukaid. Ja last ei saa nende ostmise eest hukka mõista, sest normaalset lõunat ta algselt ei saanudki.
Kui menüüs pannakse rõhku ainult toitvusele, tekib oht, et kasutatakse rafineeritud tooteid – valget riisi, valgest jahust makarone, odavaid õlisid või margariini.
Mõistan koole, kellel on minimaalne eelarve ja kes peavad valima kvaliteedi ja kvantiteedi vahel.
Minimaalselt piisavat summat on raske hinnata, kuna hinnad kasvavad pidevalt. Kuid minu arvates ei saa praegu lapsele koolis isegi odavatest toiduainetest lõunat valmistada odavamalt kui 4–5 eurot. Lasteaias, kus on kolm toidukorda, on ülesanne veelgi keerulisem.
