Tervisekassa käivitab pilootprojekti, et tugevdada koolide rolli laste vaimse tervise ennetuses, vahendab BNS.
Laste ja noorte vaimse tervise abi kättesaadavus on Eestis kujunenud üheks keerukamaks valdkondade üleseks väljakutseks. Aastatel 2020-2025 kasvas vaimse tervise teenuseid vajavate noorte arv ligi kolmandiku, mis näitab selget vajadust tugevama ennetuse ja varajase sekkumise järele. Sellele vajadusele vastamiseks käivitab Tervisekassa koostöös Kiusamisvaba Kool SA, Tervise Arengu Instituudi ja maakondlike haridusasutuste tervisedendajatega pilootprojekti „Teejuht“, mille eesmärk on tugevdada koolide võimekust teadlikult käsitleda ja ennetada vaimse tervise riske, keskendudes eelkõige koolikiusamise ennetamisele ja sellele reageerimisele.
Peale kodu on kool lapse jaoks üks olulisemaid arengukeskkondi, kus kujunevad enesehinnang, suhtlemisoskused ja oskus oma emotsioonidega toime tulla. Kui koolikeskkond ei ole turvaline – olgu põhjuseks õpiraskused, sotsiaalsed pinged, kiusamine – ,suureneb risk vaimse tervise probleemide süvenemiseks ning vaimse tervise abini jõutakse sageli alles siis, kui raskused on juba sügavamad.
Ennetusele suunatud lähenemiste arendamine koolikeskkonnas toetab laiemalt ka vaimse tervise abi kättesaadavust. Kui probleemid tuvastatakse varakult ning neile reageeritakse esmatasandil, väheneb surve eriarstiabile ning laps saab vajaduspõhist abi õigest kohast ja õigel ajal.
„Teejuhi pilootprojekt on osa Tervisekassa laiemast liikumisest ennetuse ja esmatasandi tugevdamise suunas ning annab sisendit ka Tervisekassa uue arengukava täide viimisse,” selgitas Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv.
Piloodi käigus kogutav kogemus ja andmestik aitavad paremini mõista, kuidas vaimse tervise riske saab ennetada haridussüsteemis ning kuidas toetada lapsi ja noori enne, kui probleemid jõuavad tervishoiusüsteemini. „Vaimse tervise abi ei saa alata alles eriarsti vastuvõtul. Kui haridusasutustel on selgus ja valmisolek muresid varakult märgata ning neile teadlikult reageerida, jõuab laps vajaduspõhise toeni varem,“ lisas Parv.
„Teejuht“ ei ole valmis kiusuennetusprogramm ega koolitussari, vaid kooli enda võimekust tugevdav arendusprotsess, mis aitab hinnata senist toimetulekut, selgitada rollid ja vastutused ning kujundada ühised põhimõtted kiusamisolukordade teadlikuks ja süsteemseks käsitlemiseks.
“Koolide võimalused ja stardipositsioonid on erinevad, mis tähendab, et kiusuennetuses ei saa kõigile suruda peale ühte mustrit. Küll aga peab turvalise koolikeskkonna baastase olema kättesaadav igale lapsele, sõltumata kooli suurusest, eelarvest või organisatsioonikultuurist. “Teejuht” pakub selleks praktilist ja säästlikku lahendust, mis sobitub kooli tegeliku reaalsusega ning viib Haridus- ja Teadusministeeriumi peagi valmiva kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni otse koolipraktikasse,” selgitas SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triinu Purru, kelle sõnul ei ole eesmärk rohkem tegemist, vaid targem ja läbimõeldum tegutsemine.
Vaimse tervise probleemide kasv ei ole lahendatav üksnes eriarstiabi suurendamisega.
Oluline on tugevdada ennetust ja esmatasandit seal, kus muresid märgatakse kõige varem. „Tervisedenduse vaatest ei saa vaimse tervise probleemidega tegeleda ainult siis, kui need on juba kriisiks kujunenud. Meil on vaja süsteemset ja teadlikku ennetust seal, kus lapsed ja noored igapäevaselt viibivad. “Teejuht” aitab koolidel oma tänast olukorda hinnata, riske varakult märgata ja tegutseda läbimõeldult enne, kui mured süvenevad ning jõuavad tervishoiusüsteemi,“ ütles Tervisekassa tervisedenduse osateenuse juht Evelin Kruusalu.
Projekti tugisambaks on haridusasutuste tervisedendajad, kes tegutsevad Eesti igas maakonnas. Haridusasutuste tervisedendajad on kogu protsessis sõltumatu protsessihoidja rollis. Tervisedendajate abil kaasatakse piloodi perioodi vähemalt 30 üldhariduskooli üle Eesti ning nende toel alustatakse „Teejuhi“ lahenduse piloteerimist 2026/2027. õppeaastal. Pilootprojekti lõpetab rakendusuuring, mille tulemuste põhjal valmivad ettepanekud „Teejuhi“ jätkusuutlikuks ja võimalusel üleriigiliseks rakendamiseks Eesti koolides.
