Munitsipaalmaja haldusfirma esitas vahetult enne uut aastat katki läinud luku südamiku vahetamise eest arve – enam kui 210 eurot. Korteris elav pensionär leiab, et rikke ja remondi eest peaks vastutama omanik, mitte üürnik, haldusfirma aga on teisel arvamusel. Kes peaks siis tegelikult remondi ja vahetuse eest tasuma – seda uuris MK-Estonia.
MK-Estonia poole pöördus Tallinna Meeliku tänava munitsipaalmaja elanik, sundüürnik Viktoria Borissovna (pärisnimi toimetusele teada – toim. märkus) ja jagas vahetult enne aastavahetust juhtunud lugu.
„Koopia on olemas, aga seda ei kasutata!“
Viktoria Borissovna on sundüürnik. 18 aastat tagasi tagastati Kodu tänaval asuv ahiküttega korter, kus ta oli elanud 50 aastat, , restitutsiooni korras endiste omanike järeltulijate esindajale ning neil polnud abikaasaga enam kusagil elada.
Lõpuks sattus abielupaar munitsipaalmajja. 11 aastat tagasi suri Viktoria Borissovna abikaasa ning pensionär jäi üksi.
„Siin tuleb iga sammu eest maksta. Kui näiteks elektri „välja lööb“, peab kutsuma „oma“ elektriku, et ta kõigest automaadis kangi üles tõstaks, ja talle maksma,“ kurdab ta. „Väljastpoolt ei tohi meistrit mitte millegi jaoks palgata.“
2025. aasta päris lõpus, enne aastavahetust, märkas pensionär, et võti hakkas lukus väga raskelt ringi käima.
„Sain selle vaevu lahti, et koju pääseda,“ räägib naine. „Kartuses, et jään uuel aastal nelja seina vahele luku taha ega pääse välja, helistasin kohe haldurile ja palusin võimalikult kiiresti meistri kohale saata.“
Kohale tulnud spetsialist vahetas luku südamiku välja.
„Kui arve kätte sain, selgus, et see vahetus läks mulle maksma 210 eurot ja 80 senti!“ hüüatab naine. „Minu pension on kõigest 550,02 eurot… Miks maksab lukuvahetus munitsipaalmajades nii palju? Kui oleksin luku parandamiseks kutsunud lukksepa mõnest teisest firmast, võinuks arve olla poole väiksem.”
Ta lisab:
„Üldine praktika on, et kui üürikorteris midagi katki läheb, näiteks pliit, õhupuhasti või külmik, vahetab omanik need tasuta välja. Kas lukk ei olegi siis omaniku vara?”
Pensionär meenutab: „Meister ütles mulle südamikku vahetades, et ma olevat kasutanud mingisuguseid „põrandaaluseid“ võtmeid ja luku ära lõhkunud. Ma küsisin, et mis tähendab “põrandaaluseid”? See on ju originaallukk, mis oli siin juba siis, kui ma sisse kolisin, ja võti on seesama, mis mulle toona anti.“
Ta lisab, et naabri käes on tõepoolest tema võtmest koopia, kuid seda ei kasuta keegi – see on seal lihtsalt igaks juhuks. Kes teab, äkki kaovad võtmed ära või juhtub tervisega midagi.
„Võtmetöökojad on ju kõigis poodides – kas need on siis ka põrandaalused?“ küsib naine. „Meister ütles veel: „Pidage meeles, et kui te siit lahkute, peate tagastama õige luku ja õige võtme.“ Mul pole siit ju kuskile minna, miks ma peaksin lahkuma?..“
„Ebakvaliteetne võti kahjustab mehhanismi“
Tallinna Linnavaraameti juhataja asetäitja Marko Sula jättis vastamata küsimusele, kelle vastutusalasse kuuluvad Meeliku tänava munitsipaalmajade ukselukud. Ta kommenteeris olukorda järgnevalt: „ Linn annab neid eluhooneid üürile ning haldusteenuseid osutab vastavalt lepingule omaniku partner.“
Antud juhul on partneriks kirjeldatud juhtumit kommenteerides rõhutatakse: üürnikul on alati võimalik pöörduda haldusfirma poole selgituste saamiseks. Samuti tuletatakse meelde, et eluruumi üürnik on kohustatud vara kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele. Kuigi üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise või halvenemise eest, mis kaasneb lepingujärgse kasutamisega, vastutab ta üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, mil asi oli tema valduses.
„Kõnealuse eluruumi ukse lukk purunes ajal, mil korter oli üürniku valduses. Üürileandja tugineb kulude määramisel üürnikule asjaolule, et luku kahjustumine tulenes üürniku tegevusest, mistõttu on tegemist üürnikupoolse kohustuse rikkumisega. Kui üürnik on kohustust rikkunud, on üürileandjal õigus nõuda kahju hüvitamist,“ ütleb haldusfirma esindaja.
„Pooled on omavahelises lepingus täpsustanud üürniku kohustust hoida seadmed korras ja hüvitada oma tegevusest tulenevad kulud. See on kooskõlas võlaõigusseadusega § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kui üürnik oleks soovinud puudust ise kõrvaldada, oleks ta pidanud seda tegema vaid juhul, kui üürileandja on puuduse kõrvaldamisega viivituses. Antud juhul pöördus üürnik ise üürileandja poole, kes puuduse kõrvaldas.“
Ettevõtte esindaja selgitab, et Meeliku tänava munitsipaalmajades on kõik lukud ja võtmed sarjastatud (nn master-süsteem) ning uute võtmete saamiseks tuleb pöörduda haldusfirma poole, kes pöördub ametlikku esindusse.
„Sarjatabelit omab haldusettevõte ning selle alusel toimub koopiate tegemine, et omada ülevaadet tehtud võtmetest. Seega ei ole võimalik üürnikul omavoliliselt võtmete koopiaid teha. Sarjastatud võtmete puhul halvasti valmistatud koopiad võivad põhjustada lukusüdamiku kiiremat kulumist, kuna ebatäpne võti kahjustab südamiku sees olevaid detaile,“ rõhutatakse firmas.
Samuti märgitakse seal, et konkreetse ukseluku asendamine uuega ei ole käsitletav hariliku parendamisena vaid üürniku poolt tekitatud kahju kõrvaldamisega. „Kuna üürnik on ise selgitanud, et ta lasi lisaks tema valdusesse antud originaalvõtmetele teha koopia, mille kasutamine põhjustas ilmselt lukusüdamiku purunemise, siis kohustab leping üürnikku otseselt hüvitama tema tegevusest tulenevad kulud,“ võtab firma teema kokku.
„Oleme justkui pantvangid“
„Munitsipaalmajades on väga palju inimesi, kes ei ole oma süül eluasemest ilma jäänud,“ ütleb Viktoria Borissovna. „Mäletan, et ajalehes Linnaleht oli artikkel sellest, et munitsipaalmajade haldamine on tõeline kullasoon, ja nii see ongi. Kes iganes Stelli poole mingite probleemidega pöördub, neile öeldakse – teile on antud siin kõik ajutiselt, kuni te jalad alla saate ja endale omaenda eluaseme leiate , ja kui miski ei meeldi, siis minge ära! Aga kuhu me läheme? Me oleme siin justkui pantvangid…“
Kommentaar
Igor Aleksin, Progressor Õigusbüroo jurist
Kortermajas kuulub korteriomanikule nii eluruum ise kui ka mõtteline osa ühisomandist – trepikojast, treppidest, liftist, majaesisest muruplatsist jne.
Rõdud on teatavasti maja ühisosa, vaatamata sellele, et neid saavad kasutada vaid konkreetse korteri elanikud. Korterite välisaknad on ühelt poolt küll konkreetse korteri omand, teiselt poolt aga maja ühisosa, kuna nende välimus mõjutab fassaadi ning nende seisukord või puudumine avaldab mõju mitte üksnes antud korterile, vaid potentsiaalselt ka kogu ülejäänud hoonele.
Korteri välisuks on aga pigem eranditult konkreetse korteri omand, sest näiteks selle puudumine ei pruugi ilmtingimata kogu majale negatiivselt mõjuda, seda näevad vaid trepikoja elanikud ning kasutavad ainult konkreetse korteri elanikud. Sellisel juhul, kui korteriuks, sealhulgas ukselukk, peaks ootamatult katki minema, vastutab selle eest eranditult korteri omanik. Korteriühistul ei teki kohustust lukku või muid ukse elemente iseseisvalt parandada ega kulusid kõigi majaelanike vahel ära jagada.
Kui korteri suhtes on sõlmitud üürileping ja lukk läheb näiteks iseenesest katki, võib kõne alla tulla kas üürniku (elaniku) kohustus lukk omal kulul parandada või üürileandja (korteriomaniku) kohustus teha seda enda kulul. Kõik sõltub sellest, kas katkist lukku ja selle vahetamist saab võlaõigusseaduse tähenduses lugeda “väikeseks puuduseks”, mille üürnik peab kõrvaldama omal kulul.
Seadus ei määra otseselt „väikese puuduse“ mõistet, kuid liigitatakse selle alla tavaliselt väiksemad olmekulud – näiteks läbipõlenud lambipirni vahetamine ja muud odavamad tööd, mis korteri kasutamise käigus perioodiliselt ette tulevad. Luku purunemist reeglina selliste puuduste hulka ei arvata, mistõttu peaks selle parandamise või vahetamisega seotud kulud hüvitama üürileandja. Kuid see reegel kehtib vaid juhul, kui üürnik pole rikke tekkimises ise süüdi.
Antud juhul on raske öelda, kas munitsipaalmaja elanik oli luku purunemises süüdi. Kui lähtuda sellest, et ta kasutas omaniku poolt üle antud originaalvõtmeid, siis ei peaks tema süüd olema. Sellisel juhul peab luku vahetuse või remondi hüvitama korteri omanik. Kui korteri omanik on Tallinna linn ja üürib lugejale korterit välja, peab luku vahetamise või parandamisega seotud kulud hüvitama Tallinna linn.
Juhul, kui korteri omanik leiab, et lukku avati pidevalt mitteoriginaalse võtmega, peab ta oma väidet tõendama.
Selleks ei piisa lukku vahetanud meistri arvamusest, kuna see ei tugine ilmselt luku põhjalikule hindamisele, mille tulemused ja järeldused oleksid kirjalikult fikseeritud ning kontrollitavad. Sellises olukorras tuleb pöörduda korteri üürileandja poole nõudega hüvitada luku vahetamise või remondi kulud.
