Eesti välisministeerium kutsus teisipäeval välja Venemaa Föderatsiooni saatkonna ajutise asjatudaja, et väljendada otsustavat hukkamõistu möödunud kuul kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics vastu toime pandud süütamise suhtes, teatab BNS.
Kaitsepolitseiameti (KaPo) kogutud andmete kohaselt oli tegemist Venemaa Föderatsiooni tellimusel toime pandud diversiooniga.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul on see juhtum osa laiemast Venemaa diversioonikampaaniast Euroopa vastu, mille eesmärk on külvata hirmu, tekitada liitlaste vahele lõhesid ja juhtida tähelepanu kõrvale Ukraina toetamiselt olukorras, kus lahinguväljal püsib seisak ning Ukraina löögid sügavale Venemaa territooriumile ja rahvusvaheline surve avaldavad Venemaale üha suuremat mõju.
„Venemaa diversioonikampaania ei saavuta oma eesmärke. Eesti ja meie liitlased tuvastavad sellised rünnakud, reageerivad neile ühiselt ning jätkavad surve suurendamist Venemale. Samal ajal jätkame Ukrainakülgse toetuse osutamist,“ ütles Tsahkna.
„Eesti ei ole Venemaale kerge sihtmärk. Meie julgeolekuteenistustel on aastatepikkune kogemus Venemaa mõjuoperatsioonidele ja diversioonitegevusele vastuseismisel ning nad tegutsevad kiiresti ja tõhusalt. Milrem Roboticsi süütamise täideviijad on juba vahi alla võetud. Samal ajal tugevdame järjekindlalt oma valmisolekut ja sisejulgeolekut, et ka edaspidi edukalt vastu seista sellistele vaenulikele tegudele,“ lisas välisminister.
Välisministeeriumi esindajad mõistsid samuti otsustavalt hukka Venemaa ulatuslikud drooni- ja raketirünnakud Ukraina vastu viimastel nädalatel. Ametkonna andmetel ei olnud augustis ühtegi päeva, mil Venemaa poleks Ukrainat rünnanud. Septemberis tihenesid ka droonirünnakud päevasel ajal.
Nagu Eesti välisministeerium teatab, on sihtmärkideks eelkõige Ukraina tsiviilinfrastruktuuri objektid, sealhulgas elutähtsad objektid, õppeasutused, kaubanduskeskused, elumajad, restoranid, laod ja sadamad. Ametkonna andmetel hukkus septembris umbes 200 tsiviilelanikku ja üle 1230 sai vigastada.
