Tallinna Tehnikaülikool, sealhulgas Virumaa kolledž jätkab täiendkoolitusi nii eesti kui ka vene keeles lähtudes Ida-Virumaa tööturu vajadustest, pakkudes venekeelse õppe raames ka eesti keele moodulit, kirjutab BNS.
Kõik Virumaa kolledži venekeelsed täiendõppekursused sisaldavad mahukat 24 akadeemilise tunni pikkust eesti keele moodulit, mis on otseselt seotud õpitava erialaga ning keskendub terminoloogiale ja tööalasele suhtlusele. Selline lähenemine toetab üheaegselt nii erialaste pädevuste kujunemist kui ka eesti keele praktilist kasutamist töökeskkonnas.
Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht selgitas, et eestikeelne õpe alus-, põhi-, kesk- ja kutsehariduses on riiklik prioriteet ning kõrgharidus on juba täielikult eesti keeles. Samas on tööturul täna suur hulk vene emakeelega spetsialiste, kelle eesti keele oskus ei võimalda neil veel täiel määral osaleda eestikeelses erialases ümberõppes. “Täiendkoolituste pakkumine ka vene keeles koos erialase eesti keele õppega on seetõttu regionaalse tööjõupoliitika küsimus – see annab võimaluse omandada uusi oskusi ning arendada samal ajal eesti keele praktilist kasutust, et toetada inimeste sujuvat liikumist eestikeelsesse töökeskkonda.“
„Kõrgetasemelisi spetsialiste ei saa lihtsalt süsteemist välja lülitada. Meie eesmärk on siduda erialane pädevus ja eesti keele õpe terviklikuks õpiteeks,“ rõhutas Roosileht.
Ida-Virumaa ettevõtted vajavad, et nende olemasolevad töötajad omandaksid uusi teadmisi ja oskusi automatiseerimise, keemiatehnoloogia, digitaliseerimise, tootmisjuhtimise ning muude tehniliste valdkondade arenguga toimetulekuks. Kui täiendkoolitused toimuksid üksnes eesti keeles ilma toetava keelelise sillata, jääks osa spetsialiste koolitusest kõrvale ning see aeglustaks kogu piirkonna majanduse ümberkujundamist.
OSKA rakendusuuring „Ida-Virumaa tööjõuvajadus aastani 2035“ toob esile, et mitmetes Ida-Virumaa ettevõtetes on töökeeleks valdavalt vene keel – see peegeldab piirkonna ajalooliselt kujunenud tööjõustruktuuri. Samuti on töötute seas ülekaalus madala hariduse ja vähese eesti keele oskusega inimesed ning eesti ja inglise keele ebapiisav oskus piirab ümberõpet ja liikumist kõrgema kvalifikatsiooniga ametikohtadele. Seetõttu ei ole lahendus olemasoleva tööjõu kõrvalejätmine, vaid erialase pädevuse ja eesti keele oskuse sihipärane ja paralleelne arendamine.
Uuring rõhutab, et keelepoliitika tuleb siduda taseme- ja täiendusõppega ning eesti keele õpe peab olema lõimitud erialase õppega.
Ida-Virumaa vajab järgmise kümne aasta jooksul üle 13 000 uue hõivatu, nende hulgas 3300 tippspetsialisti ja 6700 oskustöötajat. See tähendab, et olemasolevat tööjõudu ei saa kõrvale jätta ega „maha kanda“. Vastupidi – neid tuleb toetada, motiveerida ja koolitada.
Virumaa kolledž näeb oma rolli üleminekuperioodil sillana – aidata olemasoleval tööjõul liikuda kõrgema lisandväärtusega töökohtade suunas, toetades samal ajal eesti keele omandamist erialases kontekstis.
„Eestikeelne haridus on strateegiline siht. Samas peame olema vastutustundlikud ka tänaste töötajate suhtes. Seniks kuni kasvab peale uus põlvkond, kes valdab vabalt eesti ja inglise keelt, tuleb toetada neid, kes täna meie ettevõtteid käigus hoiavad,“ lisab Roosileht.
Tallinna Tehnikaülikool jätkab koostööd ettevõtete ja riigiga, et kujundada Ida-Virumaal teadmusmahukas, mitmekeelne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tööstuskeskkond.
